Voltaire: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
keeletoimetus |
|||
12. rida:
Voltaire'i vanemad olid François Arouet ja aadlidaam Marie Marguerite d'Aumart de Mauleon. Mõlema vanema suguvõsad olid pärit [[Poitevin]]ist, kuid Arouet'd elasid Pariisis, kus Voltaire'i vanaisa François Arouet oli edukas [[kaupmees]], abielus Marie de Mallepart'iga. Voltaire'i emapoolne vanaisa oli Pariisi parlamendi kriminaalametnik Nicolas d'Aumart, kes oli abielus Catherine Carteroniga. Voltaire`i isa François Arouet noorem oli kuningliku laekuri nõunik arvekojas ning tema onu Nicolas Symphorien d'Aumart oli kuningliku sandarmeeria kontrolör. Voltaire oli ka Friedrich II sugulane tolle vanavanaema Eleonore d'Esmier d'Olbreuse kaudu. Voltaire päris oma intellektuaalsed võimed ema poolt, ka tema ema vennad olid väga võimekad.
François-Marie oli perekonnas viies laps. Enne teda olid perre sündinud kolm poissi, kellest kaks olid noorelt surnud, ja tema õde Marguerite-Catherine. Tema ema suri, kui François-Marie oli seitsmeaastane
Esimestel kooliaastatel esitles abee poissi kirjanik [[Ninon de Lenclos]]'le. Kui too [[1705]]. aastal surma sai, jättis ta François'le raha raamatute ostmiseks. [[1711]]. aasta augustis tuli noormees kolleegiumist koju, olles 17-aastane. Ta tahtis pühenduda kirjandusele, kuid tema isa ei kiitnud poja otsust heaks. Nii läks Voltaire edasi õppima [[Õigusteadus|juurat]], kuid jättis õpingud pooleli.
==Mässumeelne kirjanikuelu==
Kindel teenistus Voltaire'i ei huvitanud, sest
Aastatel [[1717]] – [[1718]] oli Voltaire [[Bastille]]'s vangis.<ref name="vMDfZ" /> Seal kirjutas ta oma esimese näidendi "Œdipe", millega ta saavutas ka tuntuse.<ref name="z7OYE" /> 1718. aastal võttis ta endale pseudonüümi Voltaire, mis on anagramm sõnadest "AROVET LI" (perekonnanime Arouet latiniseeritud kuju ja sõnade ''le jeune'' ('noorus' pr. k.) esitähed).<ref name="LuBQm" /> Kuningas püüdis mässumeelset kirjanikku siduda kuningakojaga, pakkudes talle autasusid, pensioni ja kohta õukonnas, Voltaire aga keeldus. Vastuolu tõttu ühe noore aadlikuga mõisteti ta [[1726]]. aastal teist korda vangi, Voltaire aga palus vanglakaristuse asendada maalt välja saatmisega.<ref name="hzlej" />
25. rida:
Voltaire asus elama Inglismaale, kus ta tutvus inglise filosoofia, parlamendisüsteemi, kirjanduse ja teadusega. Kolm aastat hiljem naasis ta Prantsusmaale ning avaldas seal [[1734]]. aastal teose "Filosoofilised kirjad", mis osutus kuningakojale nii vastuvõetamatuks, et see määrati avalikule põletamisele.<ref name="TlLAC" />
1733. aastal kohtus ta endast 12 aastat noorema abielus kolme lapse ema [[Émilie du Châtelet]]'ga. Nende afäär kestis 16 aastat.<ref name="DBvVl" />
[[1745]]. aastal määras kuningas [[Louis XV]] Voltaire'i kuninglikuks ajalookirjutajaks, teenistusele aitas kaasa ka [[Madame de Pompadour|markiis de Pompadour]]<nowiki/>i soosing. Preisi kuninga [[Friedrich II (Preisimaa)|Friedrich II]] kutsel asus Voltaire elama [[Potsdam|Potsdami]]<nowiki/>sse [[Sanssouci loss|Sanssouci lossi]]. Varsti aga pettus ta Friedrich II-s ning ostis endale lossi Šveitsi piiri lähedale. Voltaire elas oma mõttetera järgi: „Noorena tuleb armastada nagu pöörane, vanana aga tuleb töötada nagu kurat.“
| |||