Enamiku elust oli Bizet kannatanud korduvate kurguvalude all. Kuna ta oli kõva suitsetaja, võib teda pidada 1860. aastate suurimaks suitsetajaks ja ületöötajaks. Eriti halvenes tema tervis siis, kui ta töötas ühes kirjastajate firmas kuni 16 tundi päevas. [[1868]]. aastal teatas ta Galabertile, et ta oli olnud vahepeal väga haige. "Ma kannatasin nagu koer," ütles ta. [[1871]]. aastal ja uuesti [[1874]]. aastal, Carmenit koostadeskomponeerides tabas teda mitu haigushoogu, midamis takirjelduste kirjeldaspõhjal angiininaoli ilmselt angiin. [[1875]]. aasta märtsi lõpus tabas teda veel üks hoog. SamalCarmeni ajal,läbi kuikukkumise Carmen läbikukkuma hakkas,perioodil Bizet küll aeglaselt taastus, kuid haigestus sama aasta mais uuesti. [[27. mai]]l [[1875]] läks ta Bougivalile puhkama ja kuna tundis ennast siis järjest paremini, läks 4 päeva hiljem, [[31. mai]]l [[Seine'i jõgi | Seine'i jõkke]] ujuma. Järgmisel päeval, [[1. juuni]]l jäi ta jälle haigeks, kannatades kõrge palaviku ja valu all, millele järgnes peatselt infarkt. Ta jõudis veidi taastuda, kuid juba ülejärgmise päeva, [[3. juuni]] varahommikul, tema pulma aastapäeval, tabas oma hotellitoas viibinud Bizet veel üks infarkt, mis seekord surmaga lõppes. Bizet oli surres 36-aastane.
