Redaktsioon: 14. jaanuar 2019, kell 02:05 redigeeri Ursus scribens (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 21 248 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 14. jaanuar 2019, kell 20:45 redigeeri eemalda Heakeel (arutelu \| kaastöö) 1508 muudatust →‎Vallad Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
142. rida: === Vallad === Vald (albaania keeles ''komuna'', serbia keeles ''opština'' (општина)) on Kosovo väikseim haldusüksus.<br/><small>Esimene nimi on albaania, teine serbia keeles.<br/>Tärniga tähistatud vallad on moodustatud või laienenud pärast ~~iseseisvuse väljakuulutamist~~ 2008. ~~aastal~~aastat, kui iseseisvus kuulutati ~~ning~~välja; Serbia ei ~~tunnista~~tunnusta neid.</small> [[Pilt:Kosovo, administrative divisions (municipalities) - Nmbrs abc-sort - colored.svg\|pisi\|Kosovo vallad. Numbrid on järjekorranumbrid loendis.]] 191. rida: Kosovo varajane ajalugu on vaidlusalune küsimus. [[File:3 -Murad I map.PNG\|pisi\|Osmanite riigi laienemine sultan [[Murad I]] (1362–1389) valitsemisajal]] Serblaste esivanemad rändasid Kosovo aladele kirdest [[7. sajand]]i algul pKr. Keskajal oli Kosovo Serbia kuningriigi keskus. [[1389]]. aastal võitsid [[Murat I]] väed serblasi ja bosnialasi Priština lähistel aset leidnud [[Kosovo lahing]]us. Piirkond läks ~~poolekstuhandeks~~pooleks tuhandeks aastaks [[Osmanite riik\|Osmanite riigi]] koosseisu. Serbia ajaloolaste väitel kujunes Kosovo praegune albaanlastest elanikkond põhiliselt edelast, ~~praeguselt~~ [[Albaania]] praeguselt territooriumilt sisserännanutest. See migratsioon toimus Türgi võimu ajal, eriti alates [[17. sajand]]ist, kui enamik albaanlasi võttis vastu [[islam]]i. Albaanlased väidavad, et nemad on Kosovo algasukad, sest nad on [[illüürlased\|illüürlaste]] järeltulijad. Albaania ajaloolaste väitel tõrjuti illüürlased [[6. sajand]]i paiku sisserännanud [[slaavlased\|slaavlaste]], serblaste esivanemate poolt lõuna poole praeguse Albaania territooriumile. 199. rida: [[Image:Kosovo02.png\|thumb\|right]] [[Image:Kosovo 1941.png\|thumb\|right]] [[1870. aastad\|1870. aastatel]] asutasid albaanlased Türgi võimule ~~vastupanemiseks~~vastupanuks [[Prizreni liiga]] ja [[1881]] moodustati ajutine valitsus. [[1912]] oli Kosovo lühikest aega vastiseseisvunud Albaania riigi koosseisus. Ent 1913 sundisid suurriigid ([[Suurbritannia]], [[Ameerika Ühendriigid]], [[Prantsusmaa]] ja teised) loovutama piirkonna Serbiale, sest sel ajal olid umbes 60% piirkonna elanikest serblased (vaata [[Kosovo rahvaarvu dünaamika]]). Aastal [[1918]] sai Kosovost vastmoodustatud Jugoslaavia osa. [[1941]]–[[1945]] oli Kosovo [[Itaalia]] okupatsiooni ajal moodustatud [[Suur-Albaania]] koosseisus. Pärast sõja lõppu sai Kosovo [[Josip Broz Tito]] poolt juhitud Jugoslaavias [[1946]] Serbia liiduvabariigi autonoomse piirkonna ja [[1963]] autonoomse provintsi staatuse. 229. rida: UÇK ründas korduvalt Serbia politseid. Märtsis 1998 hakkasid UÇK separatistidega võitlema ka Jugoslaavia armee üksused. Järgnevatel kuudel tapeti sadu inimesi ja üle 200 000 inimese põgenes kodudest. Rahvusvahelise ajakirjanduse teatel sunniti inimesi relva ähvardusel kodudest lahkuma. ÜRO hinnangul põgenes märtsist 1998 aprillini 1999 kodudest umbes 640 000 ~~albaanlat~~albaanlast. Enamik põgenikke läks Albaaniasse, [[Makedoonia]]sse ja [[Montenegro]]sse. Lääne ajakirjanduses on teatatud juhtumitest, et Serbia ametnikud on albaania perekondade isikuttõendavaid dokumente piiripunktides hävitanud. ÜRO on süüdistanud Slobodan Miloševići ja teisi kõrgeid Serbia ametiisikuid Serbia vägede toime pandud [[sõjakuritegu]]des Kosovos. NATO ja UÇK ametiisikuid ei ole ÜRO sõjakuritegudes süüdistanud.

Kosovo: erinevus redaktsioonide vahel