Erinevus lehekülje "Nakkushaigused" redaktsioonide vahel

Lausele: "Nakkushaiguste leviku põhilised vahendid tänapäeva meditsiinis on hügieen ja vaktsineerimine." lisasin sõna "tõkestamise"
(infektsionist)
(Lausele: "Nakkushaiguste leviku põhilised vahendid tänapäeva meditsiinis on hügieen ja vaktsineerimine." lisasin sõna "tõkestamise")
'''Nakkushaigused''' (ladina ''morbi contagiosi'', ainsuses ''morbus contagiosus'') ehk '''infektsioonhaigused''' (ladina ''morbi infectiosi'', ainsuses ''morbus infectiosus'') on [[haigus]]ed või haigustunnusteta [[kandlusseisund]]ed, mille põhjustab [[organism]]i sattunud nakkustekitaja ja mille puhul on võimalik levik inimeselt või loomalt inimesele või loomale otseselt või kaudselt. Nakkushaigusi põhjustavad nakatunult tervele kanduvad tõvestavad ehk patogeensed [[mikroorganism]]id ([[ainuraksed]], [[mikroseened]], [[bakterid]], [[riketsiad]]) või [[viirused]], laiemas tähenduses on nakkushaigused ka [[parasitaarhaigus]]ed ehk parasitoosid; haigusnähud võivad tuleneda ka mitte vahetult nakkustekitajatest, vaid nende elutegevuse saadustest. Nakkushaiguste ja nende tõkestamise uurimisega tegeleb [[epidemioloogia]]. Nakkushaiguste arsti nimetatakse '''infektsionistiks'''.
 
Nakkushaiguste leviku põhilised tõkestamise vahendid tänapäeva meditsiinis on [[hügieen]] ja [[vaktsineerimine]].
 
Eestis esineb viimasel ajal vaktsiinidega välditavaid nakkushaigusi harva (nt [[leetrid]], [[punetised]], [[difteeria]], [[teetanus]]), [[tuberkuloositõrje programm]] on saavutanud kontrolli [[tuberkuloos]]i üle. Metsloomade vaktsineerimine [[marutaud]]i vastu on vähendanud marutõve ohtu ka inimestel. Samas on endiselt kõrge [[puuk]]idega levivatesse nakkushaigustesse ([[puukentsefaliit]]i ja [[puukborrelioos]]i) haigestunute arv. Suur probleem on ka [[HIV]]-nakkuse levik.