Redaktsioon: 23. november 2018, kell 13:44 redigeeri Minnekon (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 10 799 muudatust P Tühistati kasutaja 195.250.188.8 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Neptuunium. Märgis: Tühistamine ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 13. jaanuar 2019, kell 22:42 redigeeri eemalda Neptuunium (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 31 561 muudatust →‎Rahuläbirääkimiste protsess Uuem muudatus →
71. rida: Eesti ja Venemaa rahusaatkonnad saabusid Tartu 4. detsembril 1919, Eesti rahusaatkonna esimeheks oli määratud J. Poska, Nõukogude Venemaad esindas rahusaatkonna esimehena L. Krassin. Kuna läbirääkimiste osapoolte nõudmised olid väga erinevad, kujunesid läbirääkimised raskeks, ähvardades isegi katkeda.~~{{kas\|~~ Samal ajal alustasid Nõukogude Venemaa [[Punaarmee]] väed Narva all uuesti pealetungi, et sundida Venemaa diplomaatilise esinduse poolt rahuläbirääkimistel esitatud nõudmisi täitma.<ref name="ents301">{{cite book\|chapter=Iseseisvuse aeg 1941–44\|title= Eesti. Üld. \|publisher=[[Eesti entsüklopeedia]]\|volume= 11\|year=2002\|pages=301}}</ref> Eesti vägede ülemjuhataja [[Johan Laidoner]] oli sunnitud suunama [[Narva rinne (Eesti Vabadussõda)\|Narva rindele]] [[3. Diviis]]i väed Lätist, [[2. Diviis]]i kaks polku, [[Soomusrongide Divisjon]]i kaks [[polk]]u ja kolm [[soomusrong]]i ning ka [[Scoutspataljon\|Skautide]] ja [[Kuperjanovi jalaväepataljon\|Kuperjanovi polgu]] üksikud [[rood]]ud.

Tartu rahu: erinevus redaktsioonide vahel