Manifest kõigile Eestimaa rahvastele: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
7. rida:
Dokument trükiti [[Eesti Maarahva Liit|Eesti Maarahva Liidu]] Pärnu Maakonna-Komitee esimehe [[August Jürmann]]i tellimisel. Aleksander Jürvetsoni trükikojas korraldas manifesti ladumist ja trükkimist Aleksander Jürvetsoni naine Maria Jürvetson. Manifest kleebiti Pärnus kiires korras üles.
Manifesti esimene avalik ettelugemine toimus [[23. veebruar]]il [[1918]] kell kaheksa õhtul [[Pärnu]]s [[Endla (teater)|Endla teatri rõdult]]<ref name="46Z8y" />. Manifesti luges linnakodanikele ja [[Eesti pataljon]]i sõduritele ette [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Maapäeva]] pärnakast saadik [[Hugo Kuusner]]. Selle kohta koostati ka vastav akt, mille järgi nagu oleks Eesti kuulutatud iseseisvaks demokraatliseks vabariigiks juba 21. veebruaril 1918. [[24. veebruar]]il loeti manifest ette Toris ja [[Viljandi]]s ja [[25. veebruar]]i [[Tallinn]]as ning [[Paide]]s<ref name="jkoA4" />.
Selle sündmuse põhjal taotles [[Hugo Kuusner]] 23. veebruaril 1937 Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamist 21. või 23., aga mitte 24. veebruaril<ref name="WbjA7" />. Riigiarhiivi direktor [[Gottlieb Ney]] leidis, et "...peab jõudma otsusele, et Eesti vabariigi algpäevaks tuleb pidada 24 veebruari 1918, s. o. päeva mil pealinnas kuulutati välja iseseisvus ja mil ka tegelikult läks kõrgeim võim selleks valitud organite (esialgu Päästekomitee, siis ajutise valitsuse) kätte.<ref name="pwpKI" />"
| |||