Erinevus lehekülje "Juri Andropov" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 48 baiti ,  1 aasta eest
 
==Elulugu==
Andropov oli pärit kasaka-aadli perekonnast,. Andropovite perekond Andropovidoli said Venesaanud aadliseisuse Vene keisrinnadelt 18. sajandil. Andropovid on kreeka päritoluga, nimelt paljud kreeka kaupmehed astusid kasakate sekka 17. sajandil pääsemaks Türgi survest. TemaAndropovi isa oli kõrgema haridusega raudteeametnik Vladimir Andropov, Vladmiri ema oli oseetitar. Juri Andropovi ema Jevgenia Fleckenstein oli Soomest, Viiburist pärit sakslase Karl Fleckensteini tütar. Karl Fleckensteini isa Franz Peter Alexander Fleckenstein onoli sündinud Eestis, Kolga-Jaanis 23.01.1820.aastal, asuskuid asunud hiljem Viiburisse. Juri Andropovi sugulane on tuntud vene revolutsionäär, [[aadlik]] [[Sergei Andropov]]. Juri Andropovi vanavanaisa onoli kuulus šveitsi arhitekt Karl Eduard Aeschlimann.
 
Andropov oli poliitiliselt tegev alates 1930. aastatest. AndropovTa tegi [[komsomol]]ikarjääri [[Jaroslavl]]is, kust viidi aga ilmselt Soome juurte tõttu üle Karjalasse. Seal tõusis ta komsomolijuhi kohalt ÜK(b)P [[Karjala NSV|Karjala]] Keskkomitee II sekretäriks.
 
VaidÜksnes oma ülemuste reetmine Karjalas päästis Andropovi nn [[Leningradi protsess]]ist. Tänutäheks viis Stalini favoriit [[Georgi Malenkov]] Andropovi tööleüle [[NLKP Keskkomitee]] aparaati, kus ta [[1951]]. aastast tegeleskureeris [[Baltikum|Balt]]i ([[Eesti NSV|Eesti]], [[Läti NSV|Läti]] ja [[Leedu NSV|Leedu NSV]]) [[liiduvabariik]]ide kommunistlike parteidekommunistlikke kureerimisegaparteisid.
 
Tüli mõjuka NLKP KKKeskkomitee ([[ideoloogia]])sekretäri [[Mihhail Suslov]]iga tõi kaasa temaAndropovi kõrvaldamise sellelt kohalt. ning[[1953|1953.]] taaastal suunati ta [[NSV Liidu välisminister|NSV Liidu välisministri]] [[Vjatšeslav Molotov]]i palvel [[1953]]. aastal [[NSV Liidu Välisministeerium]]i keskaparaati osakonnajuhatajaks.
 
== Tegevus Ungaris==
Aastatel [[1954]]–[[1957]] oli Juri Andropov NSV Liidu suursaadik [[Ungari Rahvademokraatlik Vabariik|Ungari Rahvademokraatlikus Vabariigis]]. AndropoviAndropov osaosales [[Ungari ülestõus (1956)|Ungari rahvusliku1956. aasta ülestõusu]] mahasurumises. 1956,See mil ta oli NSV Liidu suursaadik Ungaris [[Budapest]]is,tegevus tõi ta [[Andrei Gromõko]] soovitusel [[1957|1957. aastal]] Ida-Euroopa asjade spetsialistina [[NLKP KK|NLKP keskkomiteesseKeskkomiteesse]] osakonnajuhatajaks.
 
== NLKP KK osakonna juhatajana==
NLKP KK Välismaistevälismaiste kommunistlike ja sotsialistlike riikide töölisparteide osakonna juhatajana [[1957]].kureeris aastast alates,ta kümne aasta jooksul kureeris sotsialismimaid. 1961. aastal valiti ta [[NLKP KK]] koosseisu ja [[Nikita Hruštšov]]i soosingul [[1962]]. aastal [[NLKP KK Sekretariaat|keskkomitee sekretariaati]]. [[1966]]. aastal valiti ta [[NSV Liidu Ülemnõukogu]]sse [[Eesti NSV]]st, sel põhjusel külastas ta korduvalt Eestit.
== Tegevus NSV Liidu RJK esimehena==
Aastatel [[1967]]–[[1982]] oli Andropov [[NLKP KK]] liige, [[Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo|NLKP KK Poliitbüroo]] liikmekandidaat ja [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] esimees. Kohe pärast NSV Liidu RJKjulgeoleku esimeheks määramistsaamist alustas Andropov "võitlust "ideoloogilise diversioonigadiversiooni" ningja poliitiliste teisitimõtlejatega, ja moodustasmoodustades selleks eraldi [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies Valitsus|NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viienda valitsuseValitsuse]].
 
Andropovi esimeheks oleku ajal alustati jälle nõukogude julgeolekuorganite heroiseerimist ning propagandaaktsioone,. muuhulgasTema käsul alustati tema käsulka filmi "[[Seitseteist kevadist hetke]]" käsikirja loomist.
 
Aastal [[1973|1973.]] aastal sai taAndropov [[NLKP Keskkomitee Poliitbüroo]] liikmeks, olles [[Leonid Brežnev]]i suurim toetaja ja lähim kaasvõitleja.
 
====Andropov ja Eesti====
[[1966]]. aastal valiti Juri Andropov, [[Eesti NSV-st valitud NSV Liidu Ülemnõukogu liikmete loend|Eesti NSV-st NSV Liidu Ülemnõukogu Liidunõukogu liikmeks]].
 
1973. aasta detsembris külastas Andropov NLKP KK poliitbüroo liikmena Eestit, et üle anda Eesti NSV-le üle Rahvaste sõpruseSõpruse orden ja Tallinnale Lenini orden.
 
[[1974]]. aasta sügisel külastas Andropov [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] esimehena Eestit, kus korraldas ka nõupidamise [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee|Eesti NSV Riiklikus Julgeoleku Komitees]],. Selle nõupidamise kokku millekutsumise üheksüks põhjusekspõhjus oli Eestist [[ÜRO]] peasekretär [[Kurt Waldheim]]ile saadetud "Memorandum Eesti iseseisvuse taastamiseks ning Eesti ÜRO liikmeksvõtmiseliikmeks võtmise kohta". Selles esitasidmemorandumis kirjaolid koostajad [[Sergei Soldatov]], ning teised [[Eesti Demokraatlik Liikumine|Eesti Demokraatliku Liikumise]] ja [[Eesti Rahvusrinne|Eesti Rahvusrinde]] aktivistid jtesitanud järgmised ettepanekud: 1) likvideerida Eestis koloniaalhaldusaparaat; 2) viia [[Nõukogude armee Eestis|Eestist välja Nõukogude väed]]; 3) tuua Eestisse [[ÜRO väed]]; 4) võimaldada kõigil eestlastel tulla tagasi kodumaale; 5) korraldada Eestis ÜRO järelevalve all [[vabad valimised]] Asutava Kogu loomiseks; kuulutada hiljem kuulutada välja [[Eesti Vabariik]] ja määrata nende valitute seast [[Eesti valitsus]] <ref>[http://soldatov.instituut.ee/tom_pdf/Tom8-1veeb.pdf Pagendus. I köide 2005 lk.95]</ref>.
 
== Tegevus NLKP KK peasekretärina==
Aastal [[1982]],. aastal pärast [[Leonid Brežnev|Brežnev]]i surma valiti Andropov uueks [[NLKP Keskkomitee peasekretär]]iks. Ta püüdis [[stagnatsioon|stagneeruvat]] Nõukogude Liitu karmide keeldude-käskudega tugevdada, kuid eriti edukaks tema poliitika ei osutunud.
 
Andropov oli viletsa tervisega ning suri juba vähem kui poolteist aastat pärast võimule saamist. Sellega lõppes ka lühiajaline aktiivne periood pärast [[stagnatsioon]]i.
 
== Mälestuse jäädvustamine ==
Pärast tema surma nimetati [[Rõbinsk]] tema auks ümber Andropoviks. Linn kandis aastatel 1984–1989 Andropovi nime. [[Stavropoli krai]]s on tema järgi nimetatud [[Andropovi rajoon]]. Andropovi nime kannavad prospekt [[Moskva]]s ja tänavad [[Jaroslavl|Jaroslavlis]], [[Petroskoi|Petroskois]] ning [[Stupino|Stupinos]]. Talle on püstitatud mälestussambad tema kodukülas [[Soluno-Dmitrijevskoje]]s ja 2004. aastal Petroskois. [[Vladimir Putin]] lasi 2000. aastal taastada 1991. aastal mahavõetudmaha võetud mälestustahvli Kutuzovi prospektil kortermajal, kus Andropov oli elanud.<ref>[[Marko Mihkelson]], Venemaa : valguses ja varjus, Tallinn: Varrak, 2010, lk 220</ref> Andropovi mälestustahvlid on ka Petroskois, Jaroslavlis, Rõbinskis ja [[Nagutskoje]]s.
 
{{algus}}
*[[1947]]–[[1951]] ÜK(b)P Karjala KK 2. sekretär;
*[[1951]]–[[1952]] [[NLKP KK]]-s;
*[[1953]]–[[1957]] NSV Liidu saadik [[Ungari Rahvademokraatlik Vabariik|Ungari Rahvademokraatlikus Vabariigis]], sh [[Ungari ülestõus (1956)|1956. aasta Ungari ülestõusu ajal]];
*[[1957]]–[[1962]] NLKP KK osakonnajuhataja;
*[[1962]]–[[1967]] NLKP KK sekretär;
60

muudatust