Novgorodi vabariik: erinevus redaktsioonide vahel

Novgorodi sisepoliitikat mõjutas Novgorodiga piirnenud [[Riia piiskopkond|Riia piiskopkonna]] juhi [[Riia piiskop]]i [[Albert von Buxhövden|Albert]]i tegevus, kes püüdis igal viisil edendada ekspansiooni itta. Novgorodi saksameelsed leidsid toetust Riiast ja Tartu piiskopkonnast, saksameelsed iseseisvuslased vallutasid Tartu piiskopi abiga Irboska ja [[Pihkva]], kuhu nimetasid valitsema 2 saksa [[foogt]]i, kuid novgorodimeelsed võtsid selle tagasi ja viisid vastaste juhid Pihkvasse vangi. Ülejäänud saksameelsed leidsid aga varjupaiga Otepääl. 1233. aasta suvel õnnestus otepäälastel vangistada üks Novgorodi bojaar, et selle vastu saksameelne vürst [[Jaroslav Vladimirovitš (Pihkva)|Jaroslav Vladimirovitš]] Pihkvast välja vahetada. See sündmus sai uue sõjakäigu ajendiks. 1234. aasta alguses tungis [[Vladimiri suurvürst]] [[Jaroslav Vsevolodovitš]] koos novgorodlaste ja osa pihkvalastega [[Tartu piiskopkond]]a ja rüüstas selle idaosa. Tartu all Emajõe jääl kohtusid [[Tartu piiskop]]i ja otepäälaste vägi Vladimiri suurvürsti väega. [[Emajõe lahing (1234)|Suurt lahingut vist siiski ei toimunud]]. Sõlmiti [[1224. aasta Riia rahuleping]]u tingimusi kordav leping.