Redaktsioon: 26. oktoober 2017, kell 22:42 redigeeri Melilac (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 54 055 muudatust Uus lehekülg: '{{linn \| nimi = Jelsk \| hääldus = \| omakeelne_nimi_1 = valgevene \| Ельск * / Jelsk \|*transkriptsioon: Jelsk \| omakeelne_nimi_2 = vene \| Ельск \|(Jelsk) \| omakeel...'		Redaktsioon: 12. jaanuar 2019, kell 11:03 redigeeri eemalda Melilac (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 54 055 muudatust P →‎Ajalugu Uuem muudatus →
34. rida: Jelski küla mainitakse kirjalikes allikates esimest korda [[XVI sajand]]il. Toona kuulus see [[Prantsusmaa]]lt emigreerunud Spadadele. [[XVII sajand]]i lõpus läks asula Oskierkade valdusesse. Aastaks [[1784]] oli Jelskist saanud [[alev]]. [[XVIII sajand]]i lõpus nimetati see ümber Karaliniks.<ref>Грынявецкі В. Ельск // ВКЛ. Энцыкл. Kd. 1. — Менск, 2005. Lk. 617.</ref> Tol perioodil ehitati alevisse ka õigeusu kirik. Seoses [[Poola teine jagamine\|Poola jagamisega]] läks alev aastal [[1793]] Venemaa koosseisu, kus hakkas kuuluma [[Mozõri maakond]]a. Aastal [[1795]] läks alev Sulistrowskite valdusesse. Alevit läbis [[Rahačoŭ]] ja [[Volõõnia]] ~~vahleine~~vaheline postimaantee, seal asus ka [[hobupostijaam]]. Aastal [[1873]] avati sealne raudteejaam. Aastal 1886 oli seal viinavabrik, alevis oli kool, poode oli seal kolm. Aastaks 1882 oli alev läinud Anzelmide valdusesse.<ref>[http://dir.icm.edu.pl/pl/Slownik_geograficzny/Tom_III/561 Jelsk (Karolin)] Słownik geograficzny Królestwa Polskiego. T. III: Haag – Kępy. Warszawa, 1882.</ref> Aastal 1897 asus seal [[juudid\|juutide]] palvemaja, alevis oli üheksa poodi ja seal tegutses ka [[kõrts]]. Aastal [[1919]] läks Jelsk [[Valgevene NSV]] koosseisu. Aastal [[1924]] sai sellest rajoonikeskus. Aastal 1931 taastati ametlikult asula vana nimi Jelsk. Aastal 1953 avastati linna juurest [[nafta]]- ja [[maagaas]]i [[maardla]]. Linnaõigused sai Jelsk aastal 1971.

Jelsk: erinevus redaktsioonide vahel