Erinevus lehekülje "Populism" redaktsioonide vahel

P
 
==Suhe demokraatiaga==
Populism mõjutab [[Liberaalne demokraatia|libreaalset demokraatlikku]] riigikorda nii positiivselt kui ka negatiivselt. Positiivse poole pealt võib see anda kaasarääkimise võimaluse ühiskonnarühmadele, kes tunnevad, et poliitiline eliit ei esinda neid. Populism võib mobiliseerida tõrjutud ühiskonnarühmi, aidata neil poliitilisse süsteemi integreeruda ja suurendada nende poolt eelistatud poliitikaotsuste realiseerumise võimlust. Samuti võib see suurendada võimudepoolset demokraatlikku vastutust.<ref name=Mudde8084>Cas Mudde 2017, lk 80–84</ref>
 
Negatiivse poole pealt võib enamuse võimu ja rahva suveräänsuse idee ilma piiranguteta rakendamine tähendada inimeste [[põhiõigused|põhiõigusi]] kaitsvate mittevalitavate institutsioonide õõnestamist ning [[Vähemusgrupp|vähemuste]] õiguste eiramist. (Ida-)-Euroopas ohustabki liberaalset demokraatiat ennekõike paremäärmuslike populistide soov luua [[etnokraatia|etnokraatlikk]]e režiime, kus riik kuuluks ühele etnilisele rühmale. Populistide kriitikarünnakute kõige sagedasemad sihtmärgid on [[kohtuvõim]] ja meedia. Võimule saanud populistid on tihti muutnud riiklikud meediakanalid oma hääletoruks ja kiusanud taga sõltumatuid meediakanaleid. Riiklikke institutsioone on mehitatud oma toetajatega ja muudetud neid oma parteid soosivamaks. Nende poliitiliste konkurentide, keda kujutatakse „kurjuse” esindajatena, ligipääsu valimisprotsessile ja meediale kiputakse piirama. Ollakse altid [[vandenõuteooria]]te levitamisele. Populism võib tekitada poliitikamaastikul uue [[ühiskondlik lõhe|lõhe]], mis takistab stabiilsete [[koalitsioon]]ide sõlmimist. Populism võib tõsta moraaliküsimuste tähtsust poliitikas, mis muudab kokkulepeteni jõudmise keeruliseks või võimatuks.<ref name=Mudde8084 />
 
Populism toetab autoritaarsete riigikordade [[demokratiseerumine|demokratiseerumist]] (näiteks [[Solidaarsus (ametiühing)|Solidaarsus]] Poolas) ja raskendab osaliselt demokraatlike režiimide autokraatsemaks muutumist (näiteks [[AleksanderAlaksandr LukašenkoŁukašenka]] [[Valgevene]]s). Samas täieliku liberaalse demokraatiani jõudmist, kus oleks kindlustatud [[õigusriik|õigusriigi]] põhimõte ja eksisteeriksid põhi- ja vähemuste õigusi kaitsvad institutsioonid, jõudmist ([[Vladimír Mečiar]] [[Slovakkia]]s) või selle püsimist ([[Viktor Orbán]] Ungaris) populism takistab.<ref>Cas Mudde 2017, lk 86–93</ref>
 
==Populismi avaldumisvorme==