Eesti Kunstimuuseum: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
1. rida:
{{suunab|EKM|Eesti Kirjandusmuuseum}}
[[File:KUMU Kunstimuuseum Tallinn.jpg|thumb|Eesti Kunstimuuseumi peahoone Kumu (2012)]]
'''Eesti Kunstimuuseum''' ([[lühend]] '''EKM''') on 1919. aastal asutatud muuseum, mis kogub ja tutvustab [[eesti
EKM-i koosseisu kuuluvad [[Kumu|Kumu kunstimuuseum]], [[Kadrioru kunstimuuseum]], [[Mikkeli muuseum]], [[Niguliste muuseum]] ja [[Adamson-Ericu muuseum]]. Ajaloolist [[
[[9. juuni|9. juunil]] [[2016]] kinnitati Sihtasutus Eesti Kunstimuuseumi asutamisotsus.
2018. aastal külastati Eesti Kunstimuuseumi 440 000 korda.<ref>Erle Loonurm: [https://kultuur.err.ee/897130/eesti-kunstipublik-tuleb-muuseumisse-ennekoike-tuntud-nime-peale "Eesti kunstipublik tuleb muuseumisse ennekõike tuntud nime peale"] kultuur.err.ee, 10. jaanuar 2019</ref>
== Nimetused<ref name="EKABL" /> ==
* 1919–1928
* 1928–1940
* 1940–1941
* 1941–1944
* 1944–1970
* 1970–1989
* [[25. mai]]l [[1989]] taastati nimi
==Ajalugu==
Pärast [[Noor-Eesti]] suurt kunstinäitust Tartus [[1910]]. aastal hakati arutama alusepanekut Eesti kunsti muuseumile. Erinevatel andmetel peetakse mõtte algatajaks, kas [[Eesti Rahva Muuseum]]i asutamisel olulist rolli mänginud [[Kristjan Raud]] või [[Eesti Kunstiselts]]
[[5. oktoober|5. oktoobril]] 1919 peeti Tallinnas Haridusministeeriumi ruumides pealinna iseseisva '''Tallinna Eesti Muuseumi''' asutamise koosolek. 17. novembril peeti ühingu avamise peakoosolek, mida loetakse Eesti Kunstimuuseumi sünnipäevaks. Sellest tulenevalt tähistab Eesti Kunstimuuseum oma 100. juubelit 2019. aastal. Põhikirja järgi oli uue muuseumi näol tegu riigi, Tallinna linna ning Tallinna Eesti Muuseumi Ühingu kureerimise alla kuuluva asutusega, mille ülesandeks oli kultuurilooliste, etnograafiliste, arheoloogiliste ja loodusteaduslike materjalide kogumine ning rahvale ja uurijatele kättesaadavaks tegemine
1919. aasta sügisel asutatud Tallinna Eesti Muuseumil ei olnud oma maja. ERM-i Tallinna osakond tegutses [[August Pulst]]i ateljees [[Estonia teater|Estonia teatris]] ning esialgu jäi sinna ka TEMÜ muuseum. [[1919]]. aasta suvel vaatasid siseministeeriumi ja haridusministeeriumi esindajad üle [[Kadrioru loss]]i ning otsustasid, et hoone on "nii asukoha kui ruumide suuruse ja laadi poolest sobilik muuseumihooneks"<ref name="jzczJ" /> ja [[1921]] sai Tallinna Eesti Muuseum selle oma kasutusse. Lossi põhjapoolne tiib jäi skulptor Weizenbergi kasutusse, keldris olid laoruumid ja üks korter, lõunapoolse tiiva ruume kasutati riigi väliskülaliste majutamiseks.
26. rida ⟶ 28. rida:
[[1921]]. aastaks oli muuseumil 5000-eksemplarine kogu ajakirjanduslikke väljaandeid ja ligi 10 000-esemeline etnograafiakogu. Esimene Tallinna Eesti Muuseumi '''püsinäitus''' avati 1922. aastal. Lossi vestibüülis olid välja pandud altarid ja aadlike vapid. Teise korruse tubades seisid "vanaaegsed mööblid, mis Eesti linnades ehk maal mõisates tarvitatud" ning klaaskappides serviisid, vaasid. 1923. aastal hakkas muuseum lisaks riiklikule abirahale saama toetust ka riigivanemalt ja Tallinna linnalt. 1925. aastal pikendati Kadrioru lossi üürilepingut kolme aasta võrra ning [[1927]]–[[1928]] toimus lossis remont, mille käigus kohandati hoone muuseumi vajadustele vastavaks.
Suureks probleemiks oli see, kuidas muuseumi kokku toodud esemeid säilitada, eriti puudutas see kogutud vanavara. Juba 1921. aastal oli minister [[Friedrich Sauer]] teinud ettepaneku lahutada Tallinna ja Tartu muuseumide ülesanded. Tallinna jääks kunstimuuseum ja Tartusse tuleks teadusmuuseum.<ref name="LX00W" /> 1925. aasta kujunes muuseumi ajaloos pöördeliseks. Osavõtjate arvult aegade suurimal Tallinna Eesti Muuseumi Ühingu liikmete koosolekul 22. novembril 1925
1929. aastal nimetati Tallinn Eesti Muuseumümber Eesti Kunstimuuseumiks. Mai keskel saabus riigivanem [[August Rei]] korraldus vabastada loss juunis toimuvaks Rootsi kuninga riigivisiidiks. Muuseum kolis Kadrioru lossist endisse Lindeni restorani [[Narva maantee (Tallinn)|Narva mnt]] 4. Osa varasid paigutati [[Tallinna toomkirik|Toomkirikusse]] ja [[Vene tänav]]a aita. [[1930]] loodi [[sihtasutus]] Eesti Kunstimuuseum, et alustada uue muuseumihoone ehitust. Uue hoone asukohaks valiti [[Kanuti Gild]]ilt riigistatud nn Rahvaaed – krunt [[Mere puiestee]] 6 ja [[Aia tänav (Tallinn)|Aia tänava]] vahelisel alal. Projektivõistlusel sai esikoha [[Edgar Kuusik]]u ja [[Erich Jacoby]] projekt. Kahjuks jäi projekt puhkenud [[teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] tõttu teostamata.
34. rida ⟶ 36. rida:
Novembris 1944 sai muuseumi nimeks '''Eesti NSV Tallinna Riiklik Kunstimuuseum,''' mis allus Eesti NSV Rahvakomissariaatide Kunstide Valitsuse kujutavkunsti osakonnale. Pärast sõja lõppu algas kogude reevakueerimine, mis lõpetati põhiliselt [[1945]]. aasta suvel. [[1946]] paigutati muuseum taas Kadrioru lossi. [[1950]]. aastaks olid välja kujunenud kogud, mis võeti neil aastatel uuesti arvele vastavalt [[Moskva]]st saadetud juhtnööridele. Kogud jaotati tehnikapõhiselt: [[maal]]ikogu, [[graafika]]kogu, [[skulptuur]]ikogu, [[tarbekunst]]i- ehk rakenduskunstikogu.
1969. aastal möödus 50. aastat kunstimuuseumi asutamisest. Muuseumi taotlusel nimetati Eesti NSV Tallinna Riiklik Kunstimuuseum ümber '''Eesti NSV Riiklikuks Kunstimuuseumiks'''. Arenguplaan järgmiseks viieks aastaks, perioodil
[[1989]]. aasta kevadel tegi Eesti NSV Riikliku Kunstimuuseumi töökollektiiv Eesti NSV Riikliku Kultuurikomitee kolleegiumile taotluse ennistada muuseumile sõjaeelne '''Eesti Kunstimuuseumi''' nimetus, millega viimane ka nõustus. [[1991]]. aasta augustiks oli Kadrioru loss nii amortiseerunud, et see tuli külastajatele sulgeda. Suure ühiskondliku surve all tegi [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] otsuse, et uuel Eesti Vabariigi Valitsusel tuleb tagada Eesti Kunstimuuseumile uue hoone ehitamine. 1992. aasta detsembris sai muuseum manööverpinnaks [[Rüütelkonna hoone]]. 1993 avati seal Eesti Kunstimuuseumi püsiekspositsioon. [[1993]] kuulutati välja rahvusvaheline arhitektuurivõistlus Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitamiseks. Arhitektuurivõistluse võitis [[Soome]] [[arhitekt]] [[Pekka Vapaavuori]] töö „Circulos". Ehitustööd algasid ligi 10 aastat hiljem, 2002. aasta oktoobris. Eesti Kunstimuuseumi uus hoone
2000. aasta suvel avati taas restaureeritud Kadrioru loss, ent nüüd enam mitte muuseumi peamajana, vaid filiaalina – Kadrioru kunstimuuseumina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi väliskunsti kogu.
== Tänane päev ==
2018. aastal korraldas Eesti Kunstimuuseum 32 näitust Eestis ja 6 näitust välisriikides, mis olid osa [[Eesti Vabariik 100|Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva]] rahvusvahelisest kultuuriprogrammist. Aasta alguses nägi Rahvusgaleriis Washingtonis ja seejärel juba Kumu kunstimuuseumis suurnäitust
2019. aastal saab näha kolme Eesti Kunstimuuseumi välisnäitust: „Üle voogava silmapiiri“ [[Nantes]]’is Prantsusmaal, „Eesti mütoloogiline maailm [[Kaljo Põllu]] loomingus“ Okuni pühamus Jaapanis ja „Piiride poeetika. Sajand Eesti kunsti 1918‒2018“ [[Moskva|Moskvas]], [[Tretjakovi galerii|Tretjakovi galeriis]].<ref name=":0" />
58. rida ⟶ 60. rida:
== Tunnustused ==
* [[2008]] pälvis Kumu Euroopa Muuseumifoorumi (European Museum Forum) auhinna – Euroopa aasta muuseum 2008.
== Vaata ka ==▼
* [[Eesti Kunstimuuseumi Kunstisõprade Selts]]▼
==Viited==
69. rida ⟶ 73. rida:
<ref name="jzczJ">ERA, 1108-5/80, lk 1</ref>
}}
▲== Vaata ka ==
▲* [[Eesti Kunstimuuseumi Kunstisõprade Selts]]
==Välislingid==
{{Commonskat|Art Museum of Estonia}}
*[https://kunstimuuseum.ekm.ee/ Eesti Kunstimuuseumi koduleht]
*
[[Kategooria:Eesti kunstimuuseumid]]
| |||