Erinevus lehekülje "Taani" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 23 baiti ,  1 aasta eest
Suurem osa Taani aluspõhjast koosneb noortest [[Kriit (ajastu)|Kriidi]], [[Paleogeen]]i ja [[Neogeen]]i ladestutest.
 
Maastikku valitsevad viimase, [[Weichseli jäätumine|Weichseli jäätumise]] [[maastikuvorm]]id. Enamik kivimeid on pudedad. [[pinnavorm|Pinnavorme]] on kujundanud [[liustik]]ud, mis [[liustik|on]] kuhjanud kuhj[[liustik|n]]ud pudedad kivimid ümarateks ja piklikeks kõrgendikeks. Jüütimaa lääneosa jäi viimase jäätumise ajal jäävabaks (eelnenud [[Saale jäätumine|Saale jäätumise]] ajal oli ta samuti jääga kaetud). Sellele vaatamata on ka sealse tasandiku tekitanud [[mandrijää]] servas voolanud [[moreen|moreenirikkad]] [[sulamisveed]] ([[sandurtasandik]]). Viimase jäätumise piir jookseb läbi Jüütimaa lõunast põhja ja alates [[Viborg]]ist läände. Jäätumise piir on maastikus nähtav suurte [[moreeniküngas|moreenküngas]]tena (nn ''[[Jüütimaa selg]]'', ''jyske højderyg''). Künklikud [[moreenitasandik|moreentasandik]]ud on valdavad jäätumise piirist idas, sealhulgas [[Kattegat]]i väina põhjas.
 
Taani ala rannajoon on viimase 10 000 aastaga väga palju muutunud. Praegu vajub maapind Taani lõunaosas ja kerkib põhjaosas, [[Nissumi fjord]]i ja [[Falster]]i saare joonest põhja pool.
60

muudatust