Erinevus lehekülje "Taani" redaktsioonide vahel

Lisatud 81 baiti ,  1 aasta eest
Suurem osa Taani aluspõhjast koosneb noortest [[Kriit (ajastu)|Kriidi]], [[Paleogeen]]i ja [[Neogeen]]i ladestutest.
 
Maastikku valitsevad viimase, [[Weichseli jäätumine|Weichseli jäätumise]] [[maastikuvorm]]id. Enamik kivimeid on pudedad. [[pinnavorm|PinnavormidPinnavorme]] on kujundanud [[liustik]]ud, mis kuhjasid[[liustik|on]] kuhj[[liustik|n]]ud pudedad kivimid ümarateks ja piklikeks kõrgendikeks. Kuigi Jüütimaa lääneosa jäi viimase jäätumise ajal jäävabaks (eelnenud [[Saale jäätumine|Saale jäätumise]] ajal oli kata seesamuti jääga kaetud),. Sellele vaatamata on ka sealse tasandiku tekitanud [[mandrijää]] servas voolanud [[moreen|moreenirikkad]] [[sulamisveed]] ([[sandurtasandik]]). LäbiViimase Jüütimaajäätumise piir jookseb läbi Jüütimaa lõunast põhja (ja alates [[Viborg]]ist läände). jäätumiseJäätumise piir, mis on maastikus nähtav suurte [[moreeniküngas|moreenküngas]]tena (nn ''[[Jüütimaa selg]]'', ''jyske højderyg''). Künklikud [[moreenitasandik|moreentasandik]]ud on valdavad jäätumise piirist idas, sealhulgas [[Kattegat]]i väina põhjas.
 
Taani ala rannajoon on viimase 10 000 aastaga väga palju muutunud. Praegu vajub maapind Taani lõunaosas ja kerkib põhjaosas, [[Nissumi fjord]]i ja [[Falster]]i saare joonest põhja pool.
 
Taani saarestikust eemal Läänemeres asuval [[Bornholm]]il paljanduvad kristalse [[aluskord|aluskorra]] [[kalju]]d. Üle Bornholmi, Taani saarestiku ja Jüütimaa kulgeb Põhjamereni aluskorraselg [[Fyni–Ringkøbingi selg]]. See on Taani osa [[Thornqvisti murranguvöönd]]ist, mis ulatub kagus [[Ukraina]]ni. Selle jätk eraldab Põhjamere põhja- ja lõunaosa ning; Taani [[nafta]]leiukohad on sellest lõunasse jääva basseini jätkus või [[rift]]is Põhjamere keskel.
 
===Veestik===
60

muudatust