Russalka: erinevus redaktsioonide vahel

== Ajalugu ==

=== Ehitamine ===

 

Laev lasti vette [[31. august]]il [[1867]] ja arvati laevastiku koosseisu 1868. Tööd ja parendused lõpetati siiski alles 1869. Ehituse maksumus oli 762 000 rubla.

=== Teenistus ===

1868. aastal arvati Russalka Balti laevastiku Soomuslaevade eskaadri koosseisu.

 

 

Märtsis 1870 arvati Russalka Balti laevastiku Suurtükiväe Õppesalka.

 

 

[[6. juuli]]l [[1889]] teatas [[Postimees]] mõni päev varem juhtunud õnnetusest, kui sõjalaev "Admiral Spiridov" põrkas Tallinna sadamast väljudes kokku laevaga "Russalka". Hoolimata "Admiral Spiridovi" paksust terasseinast, löödi talle kaheksa jalga vee all suur auk sisse. Õnneks oli abilaev "Dvina" aga kohe kohal ja hoidis pumpade abil vigastatud laeva vee peal. Pärast seda, kui auk laeva keres oli hädapäraselt kinni topitud, viidi laev [[Kroonlinn]]a täielikku parandusse.<ref name="Rlk1y" />

28.–30. jaanuaril [[1894]] toimunud istungil otsustas kohus: ''Avaldada [[kontradmiral]] P. S. Buratšekile käskkirjas noomitus mitteküllaldase ettevaatlikkuse eest ilma valikul soomuslaeva Russalka ja suurtükipaadi Tutša väljasaatmisel merele, seadusevastase tegevusetuse ja alluvate nõrga järelevaatamise eest; laeva Tutša komandör N. M. Luškov vabastada ametist ülemuse käsu hooletu täitmise ja seadusevastase tegevusetuse pärast...''

 

Huvitav on kuulda, kuidas üks asjatundja tollal kirjeldas Russalka olukorda tormisel merel:

{{tsitaat2|''Võrreldagu laeva päratu suure triikrauaga, 30 [[süld]]a pikk ja 6 sülda lai, 1881 tonni raske; see laevamürak seisab ainult 3 kuni 4 [[Jalg (pikkusühik)|jalga]] veepinnast kõrgemal ja tal on ees ja taga lai, madal torn ning keskel kõrge telingi-moodi ehitus, mille üle lai sild ja veel kõrgemal väiksem jooksusillakene käivad. Sellest keskkohast läbi käivad korstnad, ja siin on ka ainus suurem väljakäik "Russalka" kere seest lae pääle. Laev on ligi kahe sülla sügavusel vee sees. Kõik elu ja liikumine sünnib vee all. "Russalkal" oli väga kasinasti päästmise-paatisid – ainult 6 tükki mitmesuguse suurusega, ja 8 päästmise-rõngast. Häda ajal võib ka madruste sängisid päästmiseks tarvitada. Ainult vagusa ilmaga võivad kõik mehed paatides aset leida, kõrgete laenetega, tõsise hädaohu aegu, on see võimata: paadid peavad ümberlööma. Seesugusel puhul antakse enamasti käsk komanderisilda merre heita, mida siis lodjaks tarvitatakse. Halb asi on aga nüüd see, et niihästi komanderi-silda, ega ka paatisid nii ruttu ei jõuta lahti päästa ja merde lasta, sest nad on, iseäranis maru ajal, tugevasti kinni; kõige nobedamate ja osavamate meeste käes kestab asi ikka vähemast paar minutit. Maru ajal, kui laened laevalae üle uhuvad, on kõik asjad ja riistad, ja kõik luugid ning augud väga tublisti kinni; väljakäimiseks jääb ainult üks tee – see, mis laeva keskelt üles käib. Terve laev on tormi või lahingu ajal kinnine, tihe ja umbne; laened uhuvad temast üle, põrkavad tornide ja keskmise tellingi-ehituse vastu, ning langevad suurte veesammastena merde tagasi. Komanderi kõrgelt sillalt vaadates ei näe vahel laevalaest midagi, kõik on voogude all. Kõik mehed on lae all ja väljamineku-teeks ei ole muud kui see ainus kitsus, millest iga mees ükshaaval läbi pääseb. Üleval on ainult: komander, vanem ohvitser, vahis olev ülem, kaks tüürimeest, kaks signaaliandjat, vahis olev alamohvitser – kokku umbes 8 meest. Ja nüüd hädaohu silmapilgul, kui kõiki mehi kästakse laele tulla – mõelgu igaüks ise, missuguse rüsinaga, segadusega, korratusega see peab sündima, kui üksainus kitsas väljaminek ja tee on, kust ikka üksainus mees korraga läbi ja välja pääseb! Ja millal tuleb järg nende kätte, kes all masinaruumis, kütmise juures, laeva põhjas, tööl on? Laev vajub, aga väljaminek on kinni. Nõnda saab laev määratumaks raudkirstuks, milles ligi kakssada inimest lämmastuse-surma surevad!''<ref name="SdmeT" />|}}

 

===Mälestussamba püstitamine===

Russalka hukkumise mälestuseks püstitati Tallinnas [[Kadriorg|Kadriorus]] laeva hukkumise üheksandal aastapäeval 7. septembril (ukj [[20. september|20. septembril]]) [[1902]] [[Russalka (monument)|mälestussammas]] (autorid [[skulptor]] [[Amandus Adamson]] ja [[arhitekt]] [[Nikolai Tamm]]).

 

Russalka ühes meremeestega puhkab merepõhjas asukohas 59°51,922` põhjalaiust ja 24°53,122` idapikkust.

 

 

==Viited==