|
Linna keskel, ''Friedensplatzil'' ("Vabaduse väljakul"), kohe St. Lamberti kiriku kõrval on kolm mälestusmärki:
* '''Sõjamälestusmärk''' -– langenutele [[Esimene maailmasõda|Esimeses]] (1914–1918) ja [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] (1939–1945). See avati 30. aprillil 1922. Ees on kirje: ''"Das Kirchspiel Bergen 1914–1918 seinen Helden"'' ("Bergeni kihelkonnalt 1914–1918 oma kangelaste [auks]") ja taga on kirje: ''"Die Liebe höret nimmer auf"'' ("Armastus ei lõppe kunagi").
* '''Liivakivimälestusmärk''' -– valgest marmorist tahvliga [[Prantsuse-Preisi sõda|Prantsuse-Preisi sõjas]] (1870–1871) langenute mälestuseks. Avati 22. juunil 1878. Marmortahvlil on kirje: ''"In Erinnerung an die in den Jahren 1870 u. 71 gefallenen Krieger aus dem Kirchspiel Bergen"'' ("Nende sõdurite mälestuseks Bergeni kihelkonnast, kes langesid aastatel 1870 ja 1871").
* '''Rahumälestusmärk''' -– sellel on elav ajalugu. See püstitati algselt rahupidustusteks seoses Prantsuse võimu lõppemisega. [[Leipzigi lahing]]us (oktoobris 1813) said keiser [[Napoleon I]] väed lüüa ja sõlmiti [[Pariisi rahu (1814)|Esimene Pariisi rahu]] (30. mail 1814). Prints-regendi (Suurbritannia [[George IV]]) käsul tähistasid kõik maa kirikud 24. juulil 1814 rahupidustusi. Väljakule, mida seni kutsuti ''Buernbrink'' ja kasutati iga-aastasteks laatadeks, anti nimi ''Friedensplatz'' ("Rahu väljak"). Püstitati puitpost, mis kandis kirjet: ''"Zur Friedensfeier! Bergen, den 24. Juli 1814" – "Dem Vaterlande Heil" – "Friede dem Jahrhunderte" ("Rahupidustusele! Bergen, 24. juuli 1814" -– "Lunastus Isamaale" -– "Rahu sajanditeks")''. 19. sajandi keskpaigas kukkus post, mis oli vahepeal mädanenud, ümber ja asendati 1865. aastal veel ühe puidust mälestusmärgiga [[Waterloo lahing]]u 50. aastapäevaks. Ka see mälestusmärk mädanes ja asendati praeguse liivakivist mälestusmärgiga. Sellel on järgmised kirjutised: ''Zur Friedensfeier – Bergen, den 24. Juli – 1814. Erneuert zur – 50 jährigen Jubelfeier – der Schlacht bei – Waterloo – am 18. Juni 1865 – und errichtet in Stein – 1898'' (''"Rahupidustusteks Bergenis 24. juulil 1814. Taastatud Waterloo lahingu pidustuste 50. aastapäevaks 18. juunil 1865 ja püstitatud kivist 1898. aastal"'')
Mälestusmärgi tagaküljel on Hannoveri kuninga [[Georg V (Hannover)|Georg V]] kroonitud kursiivis monogramm "GR" (Georgius Rex). Külgedel on sõnad: ''Dem Vaterlande Heil'' ("Lunastus Isamaale") ja ''Friede dem Jahrhunderte'' ("Rahu sajanditeks").
<gallery caption="Mälestusmärgid Bergeni keskuses">
Pilt:Bergen Kriegerdenkmal.JPG|1914-181914–18 sõjamälestusmärk
Pilt:Bergen Gedenkstein 1870 71.JPG|Mälestusmärk 1870.-71. aastal langenutele
Pilt:Bergen Denkmal Friedensfeier (1).JPG|Mälestusmärk, mis tähistab Prantsuse võimu lõppu ja Waterloo lahingu 50. aastapäeva
== Tuntud inimesed ==
* [[Ferdinand Brütt]] (13. juulil 1849 [[Hamburg]]is -– 6. novembril 1936 Bergenis), oli Saksa maalikunstnik. Oli skulptor [[Adolf Brütt]]i kauge sugulane.
* [[Detlef Klahr]] (1957 -– ), aastast 2007 [[Hannoveri Evangeelne Luterlik Kirik|Hannoveri Evangeelse Luterliku Kiriku]] [[Ida-Friisimaa]] diötseesi [[Dekaan (kristlus)|dekaan]].
* [[Hermann Ehlers]] (1904-19541904–1954), Saksa poliitik (CDU), kuni surmani [[Liidupäeva president]]
== Välislingid ==
| 