Ava peamenüü

Muudatused

P
resümee puudub
'''Helikassett''' ehk '''kompaktkassett''' ([[inglise keel]]es ''[[Compact Cassette]]''<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Compact_Cassette|Pealkiri=Compact Cassette|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>, lühend ''CC''; ka ''MusiCassette'', ''MC'') on magnetilise [[Helisalvestus|helisalvestamise]] ja taasesitamise juures kasutatav lame [[karp|karbikujuline]] [[seadis]], mille sees on lindipoolid või lindisüdamikud, millele on keritud [[magnetlint]].
 
Kompaktkassett''Compact onCassette'' oli algselt firma [[Philips]] tootenimetus, mis leidissai aga standardiseeritud magnetlindi [[Kassett|kassettide]] üldnimeks (analoogiliselt [[Magnetofon|magnetofonile]]). Kompaktkassetid leidsid väga laialdast kasutamist alates nende turule ilmumisest 1964. aastastaastal kuni sajandi lõpuni.
 
Erinevalt varasematest analoogilistest [[Kassett|kassetilaadsetest]] lahendustest ([[RCA cartridge|''RCA tape cartridge'']], 1958 jt) on kompaktkassetid tunduvalt väiksemad (pikem külg on umbes 10&nbsp;cm) ja nendes kasutatakse tavalisest 6,35&nbsp;mm laiusest [[Magnetlint|magnetlindist]] kitsamat 3,81&nbsp;mm (0,15 tolli) laiust ja õhemat magnetlinti paksustega 18, 12 ja&nbsp;9&nbsp;&mu;m. Ühel salvestusrajal annavad need salvestuse ajaks vastavalt 30, 45 ja 60 minutit. Kahel salvestusrajal kokku on salvestusajad kaks korda pikemad ja vastavalt räägitakse CC-60, CC-90 ja CC-120 kassettidest. Harvemini esinevad on variandid CC-46 ja muude salvestusaegade kassetid (isegi CC-150 ja CC-180, viimane vaid 6&nbsp;&mu;m paksuse lindiga).
 
Kassettide tagaserval on sälgud, mille abil saab kaitsta salvestust eksliku ülekirjutamise või kustutamise eest. Hilisematel kassettide versioonidel on neid rohkem ja nende abil toimuvad magnetofonis kassetis olevale lindi tüübile vastavalt automaatsed ümberlülitamised (eelmagneetimisvoolu suurus, sageduskarakteristiku korrektsiooni ajakonstant, müranõrgestuse kasutamine jm).
Helisalvestuse jaoks mõeldud magnetlindi kassettide ajalugu ulatub teise maailmasõja järgsesse aega, kui lindipoole püüti paigutada mitmesugusel viisil lindi kasutamise mugavamaks tegemiseks ümbrise või kasseti sisse. Laialdasemalt tuntuks said kassetid aga alles 1950. aastatel diktofonides, eriti aastakümne lõpus ''RCA cartridge'' turuletulekuga.
 
Algselt oli Hollandi firma [[Philips]] 1963. aastaks loodud kompaktkassett (''[[Compact Cassette]]'', CC) üks variant peamiselt [[diktofon]]ides kasutamiseks mõeldud magnetlindi kassettidest (suuruselt keskmine). Kompaktkassetil ei tundunud esialgu olevat mingeid märgatavaid eeliseid teiste samalaadsete lahenduste ees. Siiski oli CC oluliselt väiksem (pikem külg on umbes 10&nbsp;cm, lindi laius on 3,681&nbsp;mm, lindi soovitatud liikumiskiirus 4,76&nbsp;cm/s) kui varasemad sedalaadi lahendused (näiteks 1958. aastal turule tulnud ''RCA cartridge'', mille vastavad näitajad olid 20&nbsp;cm, 6,335&nbsp;mm ja 9,53&nbsp;cm/s).
 
Philipsi helikassettide masstootmine algas [[1964]]. aastal. Nende kassettide kasutamisel ulatus salvestatav sagedusala esimeste turule ilmunud [[Kassettmagnetofon|kassettmagnetofonide]] puhul vaid 7&nbsp;000 hertsini ja sahina tase oli -50&nbsp;dB suurusjärgus. See oli küllaldane diktofonide jaoks. Kuid erinevalt paljudest teistest ''cartridge''-tüüpi kassettidest oli kompaktkasseti puhul eeliseks tema kasutamise lihtsus, mis tulenes lindiveo teostuse sisulisest analoogiast tavaliste lahtiste poolidega magnetofonidega (ja samuti ''RCA cartridge'''iga).
 
Magnetlindi magnetilises töökihis kasutatavate magnetmaterjalide arendamise tulemusena, aga samuti magnetpeade täiustamise tulemusena (tööpilu paksuse vähendamine 1,5&nbsp;&mu;m-ni, millega saavutati ülemine sageduspiir 15&nbsp;000&nbsp;Hz) sai neid aastakümne lõpus hakata kasutama ka kõrgekvaliteetseks muusika salvestamiseks. Probleemiks jäi siiski suhteliselt kõrge sahinatüüpi müra tase. Selle nõrgendamiseks vastuvõetava -70&nbsp;dB tasemeni võeti kasutusele mitmesugused lindisahina summutamise vahendid (mürasummutussüsteemid või -filtrid, nagu näiteks salvestamise juures nõrgemaid kõrgemate sagedustega heli komponente tugevamini salvestav ''Dolby Noise Reduction'' (DNR) süsteem ja ainult taasesitamisel toimiv helisignaaliga juhitava madalpääsfiltri kasutamisel põhinev ''Dynamic Noise ReductionFiltering'').
 
Tänu nendele arendustele kujunesid helikassetid paarikümne aastaga kõige populaarsemateks muusikakandjateks, ületades sellel alal 1980. aastate teises pooles ka [[Heliplaat|heliplaate]]. Oma osa selles oli kindlasti portatiivsete kasettmagnetofonide laialdane kasutussetulek (Sony "Walkman" jt.). Umbes sellest ajast pärineb ka kompaktkasseti helikasseti sünonüümiks saamine (võrdluses [[VHS]] ja teiste [[Videokassett|videokassettidega]] ja digitaalsete andmete salvestamiseks mõeldud [[Andmekassett|andmekassettidega]]).
2842

muudatust