Erinevus lehekülje "Pilvelõhkuja" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
Kõrghooneks loetakse ümbritsevate hoonestusalade keskmisest hoonestuskõrgusest oluliselt kõrgemat hoonet. Eesti projekteerimisnormides EPN 10.10 ja standardis "EVS 812-8:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 8, Kõrghoonete tuleohutus" loetakse ehitise tuleohutuse seisukohalt kõrghooneks enam kui 24 m (kõrgeima korruse põranda kõrgus maapinnast) kõrgust hoonet. Teemaplaneering “Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ käsitleb kõrghoonena hooneid, mille kõrgus on üle 45 m ning pilvelõhkujana hooneid kõrgusega üle 124 m.
 
Kõrghooneks peetakse üldjuhul kontorihooneid, hotelle ja korterelamuid. Kõrgeid [[ehitis]]i, mis ei ole [[kõrghoone]]d, nimetatakse [[kõrgrajatis]]teks ja neid ei loeta pilvelõhkujateks. Kõrgrajatised võivad olla kõrged teletornid, korstnad, mastid, [[Püloon (sillaehitus)|püloonid]], vms.
 
<center>{{tsitaat|Kõik pilvelõhkujad on kõrghooned, kuid iga kõrghoone ei ole pilvelõhkuja.|}}</center>
====Tallinna Linnavalitsus====
{{vaata|Tallinna kõrgehitised}}
[[Tallinn]]as määratletakse kõrghoonetena vähemalt 45-meetri kõrguseid või vähemalt 15–korruselisi15-korruselisi hooneid. Ülikõrgeteks hooneteks ehk pilvelõhkujateks liigitatakse hooneid, mis on kõrgemad kui 124 meetrit või 35 korrust. Sellise jaotuse aluseks on võetud [[Oleviste kirik]]u kõrgus maapinnast 123,7 meetrit. Eesti pealinnas ei ole seega seni pilvelõhkujaid ehitatud.
 
===Pilvelõhkujad===
Ingliskeelses inforuumis on hakatud kasutama väljendit ''supertall'' kirjeldamaks hooneid, mis on kõrgemad kui 300 meetrit<ref>http://www.ctbuh.org/TallBuildings/HeightStatistics/Criteria/tabid/446/language/en-US/Default.aspx</ref>. Esimese taolise hoonena valmis 1930. aastal [[Chrysler Building]], see ületas esimese hoonena maailma kõrgeima ehitise [[Eiffeli torn]]i tollast täpset 300-meetrist kõrgust.
 
2018. aasta seisuga on maailmas 142 superkõrget pilvelõhkujat, millest vaid 50 on tarindatud enne 2009. aastat<ref>http://skyscraperpage.com/diagrams/?searchID=82791965</ref>. Nendele peaks aastate jooksul lisanduma 135 hetkelseni veel ehitamisjärgus olevat superkõrget pilvelõhkujat<ref>http://skyscraperpage.com/diagrams/?searchID=82803447</ref>, kuigi paljud ehitusprojektid tõenäoliselt katkestatakse.
 
====Megakõrged pilvelõhkujad====
[[Pilt:Detroit Photographic Company (0597).jpg|thumb|left|[[Manhattan]]il asus [[Park Row]] tänaval linnavalitsuse hoone kõrval mitu varast kõrghoonet. Need kuulusid ajalehetoimetustele: [[New York World Building]] (1890-1955), [[New York Tribune Building]] (1875-1966) ja [[New York Times Building (41 Park Row)|New York Times Building]]. Koloreeritud foto umbes aastast 1906.]]
 
Esmased pivlelõhkujadpilvelõhkujad rajati aastatel [[1884]]–[[1939]] enamasti [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] Idarannikul ja sisemaal Kesk-Läänes. Maailma liidriks tõusnud riigi suurlinnad arenesid kapitalistlikult – industrialiseerimine progresseerus ning Euroopa emigrantidega ülerahvastatud elanikkond sotsialiseerus. 19. sajandi lõppedes algas [[Manhattan]]i saarel [[New York|New Yorgis]], mis oli Põhja-Ameerika peamine rahvusvaheline kaubanduse ja rahanduse sõlmpunkt, massiline kõrghoonete ehitus ja arendus. Teised varajaselt kõrghoonestatud linnad olid [[Chicago]] kõrval veel [[Philadelphia]], [[Detroit]], [[Cleveland]], [[Boston]], [[Baltimore]] ja [[Pittsburgh]].
 
Nood pilvelõhkujad olid enamasti rohkete ornamentide ja skulptuuridega kaunistatud ning neil puudusid kaasaegsed [[Postmodernism|postmodernistlikud]] klaaslahendused. Hoonete aknaavadega [[Fassaad|fassaadid]] olid valmistatud kivimaterjalidest, mida toetasid [[Teras|terasest]] raamsõrestikud. Kunstiliselt olid läbivad prantsuspäraselt toretseva [[Uusbarokk|''beaux-arts'']] ning eksootiliselt elegantse [[Art déco|''art déco'']] arhitektuuristiilide iluideaalid või muud [[Historitsism|historitsistlikud]] esteetikad, nagu algselt populaarne [[uusgootika]]. Tänapäeval kannavad need hooned endas ajaloomälestusmärgilist tähendust möödunud ajastustest.
Kuni [[1970. aastad|1970. aastateni]] valitses pilvelõhkujate ehitamisel [[modernne arhitektuur]], nagu seda [[Bauhaus]] propageeris, mistõttu pilvelõhkujad olid üldiselt [[risttahukas|risttahuka]]kujulised. Hiljem hakkasid levima [[postmodernism|postmodernsed]] mõjud ja sellest ajast saadik on ehitatud pilvelõhkujad pigem peegeldanud oma maa traditsioone. Näiteks [[Petronase kaksiktornid]]e konstrueerimisel võeti malli Aasia [[pagood]]ide arhitektuurist, nii nagu ka [[Taipei 101]] puhulgi.
 
Hetkel2018. aasta seisuga on maailma kõrgeim pilvelõhkuja [[Dubai]]s asuv 828 m kõrgune [[Burj Khalīfah]], mis avati [[4. jaanuar]]il [[2010]]. See on saanud inspiratsiooni aga traditsioonilisest [[islami kunst]]ist.
 
{{Clear}}
109 522

muudatust