Redaktsioon: 14. detsember 2018, kell 22:35 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 813 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 7. jaanuar 2019, kell 18:31 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 813 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
2. rida: '''Kakskeelsus''' ehk '''bilingvism''' on [[nähtus]], mille korral inimene omandab [[emakeel]]ena kaks keelt ning on valmis vajadusel teisele keelele ümber lülituma. Kakskeelsus on[[õppimine\| õppimise]] ja[[õpetamine\| õpetamise]] tulemus. Teise keele omandamine on seotud täiendava koormusega inimese [[psüühika]]le, mis haarab kõiki psüühilisi omadusi:[[tunne\| tundeid]], [[võime]]id, [[tahe]]t, [[mälu]]. Kakskeelse lapse [[keelekäsitlus]] onerineb ükskeelse lapse omast ~~erinev~~. Kuna [[keel]] ja [[mõtlemine]] on tihedalt seotud, mõjutab kakskeelsus otseselt lapse [[mõtlemisprotsess]]e. Selle tõttu peetakse kakskeelsust tänapäeval ka [[hariduslik erivajadus\|hariduslike erivajaduste]] hulka kuuluvaks nähtuseks. Kakskeelne laps peab õppima, millised [[sisestus]]ed kuuluvad ühe või teise keele juurde. Samal ajal tingib kokkupuude mõlema [[keel]]ega teise keele väiksema kasutamise. Raskused kahe keele omandamisel viivad [[lingvistiline areng\|lingvistilise arengu]] eri aspektide [[mahajäämus]]eni. 43. rida: ==Kakskeelsuse puudused== ~~Erinevaid~~Eri keeli rääkivad inimesed kuulevad ja tekitavad [[häälik]]uid erinevalt – tekivad raskused õige häälduse omandamisel. Laps peab õppima eristama palju rohkem sarnaseid häälikuid kui ükskeelses ümbruses kasvav laps. Kahe keele rütmi mõjul ei kujune [[~~kõneorgan~~kõneelund]]ite koordinatsioonis vajalikku täpsust, võib kujuneda hoopis selle koordinatsiooni puudulikkus, mille tulemus on [[kogelemine]] või teised [[kõnehäire]]d. Kakskeelsetel lastel on kõrgendatud risk [[düsgraafia]] väljakujunemiseks. Võivad esineda raskused abstraktsete [[mõiste]]te [[taju]]misel. 61. rida: ==Kirjandus== * C. Baker 2005. Kakskeelne laps. * M. Hallap 2003. Eesti keele käändevormide kasutamine eesti-vene kakskeelsetel koolieelikutel. * M. Hint, I. Piibur, M. Rannut jt 1988. Ausalt & avameelselt kahe- või kakskeelsusest, keeledemokraatiast, keelteoskusest. * T. Niinberg, H. Karu, M. Malva, R. Rajamäe, E. Vaher 2007. Kakskeelsuse karid elus ja mängus. * T. Ojar 2005. Võrukeelne kodu = Võrokeeline kodo. * G. Soome 2009. Kakskeelsete laste hakkamasaamine õppealajuhatajate ja õpetaja seisukohast. * M. Tago 2008. Õppekeelest erineva kodukeelega õpilased eestikeelses koolis: enesehinnang ja akadeemiline edukus. * A. Verschik 1995. Multilingualism of Estonian Jews = Eesti juutide mitmekeelsus. ==Välislingid== * [http://www.wi.ee/img/picture/Broshuur.pdf Võrukeelne kodu / Võrokeeline kodo (eesti ja võru keeles)] * [http://www.lasteaed.net/2009/02/15/kakskeelsus ~~ajakiri~~Ajakiri Lasteaed kakskeelsusest] * [http://www.emakeeleselts.ee/esa/ESA_51_pdf/ESA_51_Zabrodskaja.pdf ~~KEELEKONTAKT~~Keelekontakt JAja ~~KAKSKEELSUS~~kakskeelsus ~~NÜÜDISAEGSE~~nüüdisaegse ~~KONTAKTLINGVISTIKA~~kontaktlingvistika ~~POOLT~~poolt] * [http://www.nupsu.ee/?menu=parenting&cat=5,104&item=2524 Kakskeelse lapse kasvatamisel tuleb järgida reegleid sünnist alates] * [http://www.mehrsprachigkeit.net Kakskeelsus logopeedias (saksa keeles)] * [http://www.bilingualwiki.com/ Bilingual Wiki] (inglise keeles) [[Kategooria:Eripedagoogika]]

Kakskeelsus: erinevus redaktsioonide vahel