Ernst Mach: erinevus redaktsioonide vahel

Ernst sündis 1838. aastal Chirlitz-Turas´' [[Moraavia]]s [[Austria-Ungari|Austria-Ungari keisririigis]]. Ta oli oma vanemate Johann Machi ja Josephine Lanhausi kolmest lapsest vanim. Kuna noor Mach ei saanud õppimisega hästi hakkama, jäeti ta pärast aastast kooliskäimist koduõppele <ref name=":2">{{Netiviide|Autor=Lee,M|URL=http://eds.a.ebscohost.com.ezproxy.utlib.ut.ee/eds/detail/detail?vid=7&sid=462ecba4-1562-44a7-9292-060571e142ae%40sessionmgr4010&hid=4213&bdata=JnNpdGU9ZWRzLWxpd|Pealkiri=Ernst Mach|Väljaanne=Ernst Mach, 1|Aeg=2006|Kasutatud=27.04.2017}}</ref> ning kuni 14. eluaastani ta õppiski kodus. Seejärel käis ta kaks aastat Kroměříži gümnaasiumis. 1855. aastal astus ta [[Viini Ülikool|Viini Ülikooli]]<ref>Reichenbach, H. (1983). Contributions of Ernst Mach to fluid mechanics. Annual Review of Fluid Mechanics, 15(1), 1-29.</ref> ning sai [[1864]]. aastal [[Graz]]is matemaatikaprofessoriks. [[1867]]. aastal asus ta tööle eksperimentaalfüüsika õppetoolis [[Praha Ülikool]]is. 1895–1901 oli ta Viini ülikooli professor. <ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Eesti Entsüklopeedia|aasta=1992|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=88}}</ref> 1898. aastal oli tal raskekujuline insult, mille tagajärjel jäi tema parem kehapool halvatuks ning ta oli sunnitud akadeemilisest ametikohast loobuma. Siiski jätkas ta oma teadustööd. <ref name=":2" />

Kuigi Mach pidas ennast füüsikuks ning tegeles kogu oma karjääri vältel füüsikauuringutega, tundis ta huvi ka psühholoogia ja füsioloogia vastu. 1860. aastal avastas ta füsioloogilise fenomeni, mida hakati kutsuma Machi ribadeks. Tegemist on optilise illusiooniga, kus inimsilmal on kalduvus näha võimendatud kontrasti eri tooni ribade vahel.<ref>{{Netiviide|Autor=Encyclopædia Britannica|URL=https://www.britannica.com/biography/Ernst-Mach|Pealkiri=Ernst Mach|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=27.04.2017}}</ref> 1865. aastal avaldas ta oma paljudest artiklitest esimese, mis kandis nime "On the effect of the spatial distribution of the light stimulus on the retina"<ref>Mach, E., & Ratliff, F. (1965). On the effect of the spatial distribution of the light stimulus on the retina. Mach bands, 253-271.</ref>. Machi sõnul on kitsad tumedad ribad (jooned) gradiendi välisservadel ja kitsad heledad ribad (jooned) gradiendi siseservadel optiline illusioon. Selle efekti põhjustajaks on taju kontrastsus. Püsivuse korral me üle- ja alatöötleme piire. Tegelikult sensoorne vastus võib isegi peatuda muutumatu stimulatsiooni korral. Mach uskus, et on avastanud lateraalse pidurduse inimese meeleorganitesmeeleelundites. Idee on selles, et meie meel eeltöötleb informatsiooni enne selle saatmist meeleorganitessemeeleelunditesse.<ref name=":1" />

Enne seda perioodi mõisteti optilist illusiooni kui otsustus- või arvamusviga, mis on põhjustatud aju veidrusest. Sensoorseid organeidelundeid nähti lihtsalt kui otseseid vahendajaid. Nende ülesanne oli lihtsalt saata aistinguid ajju, kus neid siis interpreteeritakse. Mach väitis aga, et kogu töötlus ei toimu ajus. Otsustusvead ei ole seotud töötlusvigadega ajus, vaid juba sisestatud tajuomaduste endiga. Mach väitis, et taju tööprintsiibiks on tajutavate stiimulite suhete töötlemine. Machi meelest juhib sama protsess ka paljusid teisi protsesse (sh evolutsiooni ja teadust). <ref name=":1" />