Reumatoidartriit: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
'''Reumatoidartriit''' ([[ladina keel]]es ''arthritis rheumatoides'', ''(poly)arthritis rheumatica''; [[lühend]] '''RA''') on [[inimene|inimestel]] ja osadel [[loomad]]el seni veel ebaselge [[etioloogia]]ga krooniliselt kulgev hulgiliigesepõletik, mida iseloomustavad sümmeetriline erosiivne [[sünoviit]] ja [[veresoonte põletik]] janing millega võivad kaasneda ka liigeselähedaste kudede nagu limapaunade, kõõlustuppede, lihaste ning harvemini ka erinevate siseorganitesiseelundite kahjustused.
 
Reumatoidartriit on tänapäeval ravimatu immunoloogiline protsess, mis liigitatakse [[autoimmuunhaigus]]te hulka.
88. rida:
Esimene kliiniline eristus [[podagra]] ja reumatoidartriidi vahel avaldati [[Mehhiko]]s 1578. aastal, kuid ametlik [[meditsiin]] tunnustas seisundit alles 1800. aastal – [[Augustin Jacob Landré-Beauvais]] kirjeldas oma meditsiinidoktori väitekirjas seni veel iseloomustamata seisundit, millele ta pani nimeks ''Goutte Asthénique Primitive''.<ref name="nkqUM" />
 
Reumatoidartriidi kliinilist pilti kirjeldas esimesena tõenäoliselt [[Thomas Sydenham]] (1624–1689)<ref name="CmXQV" /> 1676. aastal.<ref name="Reumatoloogia" />
[[Thomas Sydenham]] (1624–1689)<ref name="CmXQV" /> 1676. aastal.<ref name="Reumatoloogia" />
 
Termini "reumatoidartriit" esmakasutus omistatakse [[Alfred Baring Garrod]]ile (1819–1907), kes kirjeldas reumatoidartriiti oma teoses "Treatise on Nature of Gout and Rheumatic Gout" (1859).<ref name="eHoxH" />