Punahirv: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
+materjal artikist "Punahirv (Cervus elaphus)"
1. rida:
{{liita|Punahirv (Cervus elaphus)}}
{{Taksonitabel
| nimi = Punahirv
26. rida ⟶ 25. rida:
'''Punahirv''' (''Cervus elaphus'') on üks suurimaid [[hirv]]eliike [[hirvlased|hirvlaste]] sugukonnast.
 
Punahirv on asustanud suurema osa [[Euroopa]]st, [[Kaukasus]]est, [[Anatoolia]]st, mõned osad [[Lääne-Aasia|Lääne-]]st ja [[Kesk-Aasia]]st. Samuti on punahirv esindatud [[Atlase mäed|Atlase mägedes]] [[Maroko]]s ja [[Tuneesia]]s, olles ainuke punahirvede populatsiooni levikukoht [[Aafrika]] mandril. Punahirve on sisse toodud näiteks [[Austraalia]]sse, [[Uus-Meremaa]]le, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]], [[Kanada]]sse, [[Peruu]]sse, [[Uruguai]]sse, [[Tšiili]]sse ja [[Argentiina]]sse. Punahirve liha kasutatakse maailma eri paigus toiduks.<ref name="photoshelter"/><ref name="scirecordbook"/>
Punahirve liha süüakse paljudes maailma paikades.
 
Punahirv on mäletseja, kellel on neljaosaline [[magu]]. Geneetiliste tõendite alusel on punahirve kirjeldatud kui liikide gruppi, mitte kui ühte eraldi liiki.<ref name="Moore"/><ref name="Perez-Espona"/> Punahirved kuuluvad hirvlaste (''Cerevidae'') perekonda, kuhu kuuluvad veel [[põder]] (''Alces alces''), [[kanada hirv]] (''Alces canadiensis''), kes elavad [[Põhja-Ameerika]]s ja [[Ida-Aasia]]s. On tõenäoline, et punahirve esivanemad, kaasa arvatu kanada hirv, on pärit Kesk-Aasiast ja sarnanevad [[tähnikhirv]]ega (''Cervus nippon'').<ref name="Geist"/>
 
Hoolimata sellest, et punahirv oli mingi aeg Euroopas haruldane, ei ole populatsioon väljasuremisohus olnud. Sissetoomise ja kaitse tulemusena on punahirve arvukus [[Portugal]]is ja [[Suurbritannia|Ühendkuningriikides]] tõusnud, kuid näiteks Põhja-Ameerikas ja Aafrikas on isendite arvukus languses.<ref name="Publico"/>
 
== Välimus ==
 
Punahirve üks iseloomulikemaid tunnuseid on 5 haruga [[sarv]]ed.{{lisa viide}}
Punahirv on hirvlastest suuruse poolest põdra, kanada hirve ja [[sambar]]i (''Rusa unicolor'') järel neljas. Isane punahirve kehapikkus on tavaliselt 175–250 cm ja ta kaalub 160–240 kg. Emane punahirv on tavaliselt 160–210 cm pikk ja kaalub 120–170 kg. Saba lisab pikkusele veel 12–19 cm. Õlakõrgus on punahirvedel 95–130 cm.<ref name="Macdonald"/> Punahirvede suvekarvastik on punakaspruun. Sügise jooksul kasvatavad kõik hirvlased talvekasuka, mis aitab talvel hoida sooja. Sügisel mõned hirved kasvatavad endale laka. Mõnedel liikidel on suvekarv ja talvekarv lihtsasti eristatav. Kevade saabudes hõõruvad punahirved talvekasuka maha vastu puud või teisi objekte. Suviti on punahirve karvavärvus punakaspruun ja tumedam, talvel on karvavärvus hallikas ja heledam.<ref name="Geist"/> <ref name="Pisarowicz"/>
 
Isaste kael on sügisel, kui on jooksuaeg, jämenenud ja nad on kasvatanud endale märgatava laka. Ainult isased punahirved suudavad kasvatada sarvi. Sarved hakkavad kasvama kevadel ja aetakse maha igal aastal, tavaliselt talve lõpus. Sarved on keskeltläbi 71 cm pikad ja kaaluvad 1 kg, kuid esineb ka erijuhtusid. Sarved on moodustunud luudest ja suudavad päevas kasvada kuni 2,5 cm päevas. Kasvamise ajal on sarved kaetud karvadega, mis kaitsevad kasvavaid sarvi. Sarved on pigem sirged ja pealt kortsulised ning tipus on moodustunud “kroon”, mis vanematel loomadel moodustub 4-5 või rohkematest piikidest. Piigid kasvavad radiaalselt kroonis ülesse. Väiksematel hirvedel selline kroon puudub.<ref name="Macdonald"/><ref name="tallgrass"/>
 
== Levila ==
37. rida ⟶ 43. rida:
==Paljunemine==
Septembris-oktoobris ajab isane punahirv karja emasloomad paaritumiseks kokku. Ta möirgab, et demonstreerida oma võimsust teistele isastele. Kui keegi neist sama vägevalt möirgab, minnakse sarvipidi kokku ja võideldakse ägedalt.
 
Emane punahirv saavutab suguküpsuse teisel eluaastal. Punahirve paaritumisel on esmalt tosin või rohkem paaritumiskatset, enne kui esimene õnnestunud katse toimub. Tiinus kestab 240–262 päeva vasikas kaalub umbes 15 kg. Pärast kahte nädalat on vasikad võimelised ühinema karjaga ja võõrutatud kahe kuu pärast. Vasikad on vanematega kuni järgmise aastani, kui lehm poegib uues vasikad. Punahirv suudab elada üle 20 aasta kasvanduses, looduses elavad punahirved 10–13 aastat.<ref name="Geist"/><ref name="Thomas"/><ref name="Clutton-Brock"/><ref name="animaldiversity"/>
 
== Käitumine ==
 
Täiskasvanud isane punahirv on üldjuhul aastaläbi üksikult elav, kuid paaritumisajal isased paaritumisvõimelised isased punahirved võitlevad emaste punahirvede tähelepanu nimel proovides kaitsta emaseid, kes neile huvi pakuvad. Teised isahirved, kes proovivad emastele läheneda kutsuvad oponente välja häälitsedes või väljakutsuvalt kõndides. Võitlejad hindavad teineteise võimeid keha suuruse, sarvede massiivsuse ja võitlusosavuse järgi ning kui kumbki isane alla ei anna, asutakse armutusse võitlusesse, mis võib lõppeda tõsiste vigastustega kaotajale.<ref name="Walker"/>
 
Alfaisased punahirved kogunevad jooksuajal, mis on augustist hilissügiseni, emaste karjade juurde ning hoiavad teisi, madalama potentsiaaliga isaseid eemale. Ainult alfaisased hoiavad haaremeid ja liigi võimekuse maksimum on umbes kaheksandal eluaastal. Nooremad kui 8-aastased isased ei suuda pidevalt hoida ühte haaremit ja jooksevad haaremite vahel ringi nagu teevadki üle 11 aastased isahirved. Nooremad ja vanemad isahirved leiavad endale haaremi hiljem kui tugevad hirved. Haaremi pidamise ajal võib isahirve kaal langeda kuni 20% kehakaalust.
 
Isased punahirved kasutavad jooksuajal emastele ja oponentidele teada andmiseks, kellel on uhkem möiratus. Isahirvede möire koondab emaseid just selle isendi ümber, kelle möire on kõige kõvem ja kes möirgab kõige sagedamini. Möirgamist kasutatakse ka oponentide eemale hoidmiseks ja enda agressiivsuse väljendamiseks. Möirgamist võib kuulda hilja õhtul või varahommikul.<ref name="Thomas"/>
 
== Kaitse kiskjate eest ==
 
Isased punahirved kannavad rohkem kui pool aastat sarvi ning elavad meelsamini üksinda ja ei taha koonduda karjadesse, kui kannavad sarvi. Sarvedega kaitsevad punahirved ennast kiskjate eest. Samuti emasel ja isasel loomal on väga tugev esijalalöök. Kui isased loomad on sarved maha ajanud, kogunevad nad gruppidesse, mis hõlbustab nende koostööd. Pärast jooksuaega emastel on suured hordid, kuni 50 isendiga. Vasikad hoitakse lähedusse häälitsustega, vanemad vasikad hoitakse samuti omavahel suheldes. Kiskjate lähenemisel suurim emane hirv võtab rünnaku enda peale kasutades enda esijalgu lööb ta ründajat. Vihaselt häälitsemine ja õige hoiaku võtmine on kõige efektiivsem kiskjate vastu võitlemiseks. Kui välja arvata inimesed ja koerad on kõige ohtlikum vaenlane punahirvele [[hall hunt]]. Vahetevahel on punahirved saagiks pruunkarudele.<ref name="Thomas"/>
 
==Vaata ka==
42. rida ⟶ 62. rida:
 
==Viited==
{{viited}}|allikad=
<ref name="photoshelter">[https://maxfear.photoshelter.com/image/I0000ga5piYkjlco Photoshelter]</ref>
<ref name="scirecordbook">[http://www.scirecordbook.org/red-deer-south-america/#L05 SCIRecordbook]</ref>
<ref name="Perez-Espona">Perez-Espona, S., Hall, R., Perez-Barberia, F., Glass, B. C., Ward, J., & J.M, P. (2012). ''The Impact of Past Introductions on an Iconic and Economically Important Species, the Red Deer of Scotland''. Journal of Heredity, 104.</ref>
<ref name="Moore">Moore, G. L. (1989). ''Hybridisation of farmed wapiti (Cervus elaphus manitobensis) and red deer (Cervus elaphus)''. New Zealand journal of Zoology, 16.</ref>
<ref name="Geist">Geist, V (1998). ''Deer of the World: Their evolution, Behaviour and Ecology''. Mechanicsburg: Stackpole Books.</ref>
<ref name="Publico">[https://www.publico.pt/2017/01/13/ecosfera/noticia/na-serra-da-lousa-ha-mais-de-tres-mil-veados-programa-de-reintroducao-travou-extincao-do-animal-1758207 Publico]</ref>
<ref name="Macdonald">Macdonald, D., & Barrett, P. (1993). ''Mammals of Europe. New Jersey''. Princeton University Press.</ref>
<ref name="Pisarowicz">Pisarowicz, J. (2006). American Elk - Cervus elaphus. National Park Service.</ref>
<ref name="tallgrass">[https://web.archive.org/web/20110831215738/http://www.tallgrass.org/elks.html Wayback Machine]</ref>
<ref name="Walker">[https://web.archive.org/web/20080212022055/http://www.worlddeer.org/reddeer.html Walker, M. World Deer Website.]</ref>
<ref name="Thomas">Thomas, J. W., & Dale, T. (2002). ''Elk of North America, Ecology and Management''. New York: Harper Collins.</ref>
<ref name="Clutton-Brock">Clutton-Brock, T., & Coulson, T. (2002). ''Comparative ungulate dynamics: the devil is in the detail''. Philosophical Transactions of the Royal Society of London, 1285–1298.</ref>
<ref name="animaldiversity">[https://animaldiversity.org/site/accounts/information/Cervus_elaphus.html Animaldiversity]</ref>
}}
 
[[Kategooria:Hirvlased]]