Kopsuvähk: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
126. rida:
==Sümptomid==
 
Kopsude ehituslike iseärasuste tõttu moodustavad nad keskkonna, milles primaartuumor võib laialdaselt levida ningja kasvada, sealjuures avaldamata mingitki toimet organismi funktsioonideletalitlusele.
 
Kopsuvähi sümptomid on tingitud kasvaja üldisest mõjust organismile ning võivad olla mittespetsiifilised ja raskesti diagnoositavad.
267. rida:
* [[Anamnees]] ja [[arstlik läbivaatus]] – otsitakse võimalikke kopsuvähiga seostatavaid tunnuseid, suurenenud [[lümfisõlm]]i [[rangluu]]lohkudes või kaelapiirkonnas. Kuulatakse ka kopse, kus võib esineda ebatavalist hingamiskahinat;
* [[täisvere analüüs]]
* [[elektrolüüdid]] (sealhulgas [[kaltsium|Ca]], [[fosfor|P]]), [[glükoos]], [[neerud]]e ja [[maks]]a funktsioonetalitlust näitavad analüüsid
* [[EKG]]
* radioloogilised meetodid – [[röntgeniülesvõte rindkere piirkonnast]], CT rindkerest ja ülakõhust jt
617. rida:
=== Immunopatoloogia ===
 
Kopsuvähihaigetel esineb muutusi [[rakuline immuunsus|rakulise immuunsuse]] funktsioonidestalitluses, nii näiteks on vähenenud ringlevate [[B-lümfotsüüt|B-]] ja [[T-lümfotsüüt]]ide ning nende erinevaid funktsioone kandvate alampopulatsioonide arvukus.<ref>Wesselius LJ, Wheaton DL, Manahan-Wahl LJ, Sherard SL, Taylor SA, Abdou NA., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/3032522 Lymphocyte subsets in lung cancer. Lühikokkuvõte.], Chest. 1987 May;91(5):725-9. (vaadatud 14.11.2014)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
 
== Kopsuvähi kolde mikrokeskkond ==
624. rida:
Kopsuvähi kolle moodustub lisaks geneetilistele teguritele ka mitmete kehasiseste protsesside tulemina, [[põletik]]ukolde düsregulatsioon, immunosupressioon ja lahustuvate kasvufaktorite, [[tsütokiin]]ide ja [[hormoon]]ide suurenenud ringlus.
Kopsuvähi kolde mikrokeskkonnale on iseloomulik [[kasvaja hüpoksia]] – hüpoksilised kasvajarakud (kiirgusele üsna resistentsed). Kasvajat varustav veresoonte võrgustik on sagedasti vigane – kas veresoonte vähesuse või ka funktsioonihäiretetalitlushäirete tõttu ja osa kasvajast ei saa piisavalt ja õigeaegselt [[hapnik]]ku ja [[toitaine]]id. Kasvaja hüpoksia võib välja kujuneda juba 100–150 µm kaugusel [[veresoon]]test.<ref>Edward E. Graves, Ph.D., Amit Maity, M.D., Ph.D, ja Quynh-Thu Le, M.D., http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2917385/ The Tumor Microenvironment in Non-Small Cell Lung Cancer], Semin Radiat Oncol. juuli 2010; 20(3): 156–163., doi: 10.1016/j.semradonc.2010.01.003, PMCID: PMC2917385, NIHMSID: NIHMS200259, veebiversioon (vaadatud 14.11.2014)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
 
Kopsuvähi kolde mikrokeskkonna hulka loetakse ka endoteelirakud, kasvaja fibroplastid, müeloidrakud, ''[[mastocytus]]'', [[dendriitrakud]] ja [[ekstratsellulaarne maatriks]]. Kopsuvähi kolde [[Uussoonestumine|uussoonestumise]] tulemusel tekkinud sooned (vere- ja [[lümfisoon]]ed) liiguvad koldesse ka arvukad vererakud, [[makrofaagid]], [[neutrofiilid]], T- ja B-rakud.<ref>Zhao Chen, Christine M. Fillmore, Peter S. Hammerman,Carla F. Kim & Kwok-Kin Wong, [http://www.nature.com/nrc/journal/v14/n8/fig_tab/nrc3775_F1.html Non-small-cell lung cancers: a heterogeneous set of diseases], Nature Reviews Cancer 14, 535–546 (2014) doi:10.1038/nrc3775, veebiversioon (vaadatud 14.11.2014)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>