Ava peamenüü

Muudatused

P
resümee puudub
Vladimir Suur tegi Kiievi-Vene riigi juhina sõjakäike [[Vjatka]]maale, leedulaste, [[radimitšid|radimitšite]] ja [[bolgarid|bolgarite]] maadele. Sõjakäiguga 981. aastal Tšerveni ja [[Przemyśl]]i, vallutas ta alad [[Poola kuningriik|Poola kuningriigilt]] ning liitis Kiievi-Vene riigiga. Kaitseks [[Must meri|Musta mere]] ääres asunud [[petšeneegid]]e vastu ehitas kaitserajatised.
 
Vladimir Suure, hiljem nimetatud Vladimir Pühaks, ajal toimus ka [[Konstantinoopol]]ist [[õigeusk|õigeusu]] vastuvõtmine (988). Bütsantsil olid Musta mere põhjakallasteni laienenud Kiievi-Venega vastuolulised suhted. [[Bütsantsi keiser]] [[Basileios II]] kasutas poliitiliste eesmärkide saavutamiseks oma eelkäijate taktikat – [[ristimine|ristimist]] õigeusku. Kiievi-Vene ja Bütsantsi suhted paranesid oluliselt [[Vladimir Suur|suurvürst Vladimiri]] ja Basileios II õe Anna abiellumisel 988. aastal ning [[russid]]e [[ristiusk]]u pööramisega.
{{Vaata|Bütsants#Suhted Kiievi-Venega}}
 
Vladimir Svjatoslavitši surma järel (1015) aga tekkis tema järglaste vahel võimuvõitlus, millesse [[Kiievi sõjakäik (1018)|sekkus]] aastal [[1018]] Vladimiri poja äi [[Poola kuningas]] [[Bolesław I Chrobry]].
 
[[10. sajand]]il võitlesid Kiievi-Vene ja [[Kasaari kaganaat|Kasaari kaganaadiga]] [[nomaadid]]est [[petšeneegid]]. Pärast Kasaari kaganaadi purustamist [[Svjatoslav I]] poolt [[965]]. aastal saavutasid petšeneegid võimu Volgast lääne pool asuvate stepialade üle. [[968]]. aastal piirasid nad [[Kiiev]]it, kuid ei suutnud seda vallutada. [[972]]. aastal tapsid nad Kiievi-Vene suurvürsti Svjatoslav I, kes pöördus tagasi sõjakäigult [[Bütsants]]ist. [[1036]]. aastal said petšeneegid [[Jaroslav Tark|Jaroslav Targalt]] lüüa. [[11. sajand]]i keskpaiku liikusid nad [[polovetsid]]e survel lääne poole [[Doonau]] äärde.
 
Pikem rahuaeg kujunes Jaroslav Targa valitsemisajal (1019–1054). Pärast Kiievi suurvürst [[Jaroslav Tark|Jaroslav Targa]] surma (1054) jaoatati riik Jaroslavi poegade vahel: vanimale elusolevale pojale Izjaslavile pärandus [[Kiiev]] ja [[Novgorod]]; teisele pojale Svjatoslavile – [[Tšernigivi vürstiriik|Tšernigivi]], kolmandale pojale Vsevolodile [[Perejaslavli vürstiriik|Perejaslavli]], neljandale pojale Vjatšeslavile [[Smolenski vürstiriik|Smolenski]], viiendale Igorile [[Volodõmõr-Volõnskõi|Vladimir]], [[Volõõnia]]s ja [[Galiitsia]], pojapoeg Rostislavile (1052 surnud 1. poja [[Vladimir Jaroslavitš (Novgorodi vürst)|Vladimir Jaroslavitši]] pojale). Nooremate vendade surma järel jagunesid alad kolme vanema venna valitsemise alla: [[Izjaslav Jaroslavitš]], [[Kiievi suurvürst]] [[Izjaslav I]] ([[1054]]–[[1068]], [[1069]]–[[1073]] ja [[1076]]–[[1078]]); [[Svjatoslav Jaroslavitš|Svjatoslav II Jaroslavitš]], [[Tšernigovi vürstiriik|Tšernigovi vürstiriigi]] vürst ja [[Rjurikovitšid]]e [[Tšernigov]]i vürstidünastia rajaja; [[Vsevolod Jaroslavitš]], [[Kiievi suurvürst]] [[Vsevolod I]] (1078–1093). Järgnevalt pidid nad aga sõdima Rjurikovitšite nooremate osastisvürstidünastiate esindajatega osastis-ja [[pärusvaldus]]te valitsemise eest.
 
11. sajandil toimus [[polovetsid]]e ja Kiievi-Vene vürstide vahel lähenemine, vürstid kasutasid omavahelises võimuvõitluses liitlastena polovetse ([[Oleg Svjatoslavitš]] võimuvõitluses [[Vsevolod Jaroslavitš]]iga ([[1078]])) ning sõlmisid ka dünastilisi liite polovetside valitsejate tütardega. [[Kiievi suurvürst]] (1093–1113) [[Svjatopolk]] abiellus 1094. aastal Tugor-khaani tütrega. [[Novgorodi vürst|Novgorodi]] ja [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik|Galiitsia-Volõõnia vürst]] [[Mstislav Mstislavitš]] Udaloi oli abielus [[kumaanid]]e khaani tütrega.
Suurvürst realiseeris võimu talle alluva sõjaväestatud kaaskonna [[družiina]] kaudu. Družiina liikmeid nimetati družinnikuteks. Družiina oli suurvürsti täielikul ülalpidamisel ning täitis tema sõjaväe, maksukogumise ja õigusemõistmisel vajalikke ülesandeid. Družiina jagunes kaheks klassiks: olid vanemad ehk auväärsemad družiinaliikmed (sõjaliste teenetega ja materiaalselt paremini kindlustatud) ning nooremad. Vanemad družinnikud osalesid suurvürsti juures nõupidamistel ja nende seast valis vürst talle riigijuhtimiseks vajalike ülesannete täitmiseks meelepäraseid družinnikuid – [[possadnik|possaadnik]]uid.
 
Peale družinnikute olid vürsti teenistuses [[tiuun]]id (''тиуны''), kes valiti vürsti kaaskonnateenrite seast ning kelle ülesandeks oli hoolitseda suurvürsti majapidamiste eest [[küla]]des ja eluruumides ([[kindlus]]tes). Vastavalt teenistuskohale oli nende nimetuseks külatiuun (''тиун сельски'') või õukonnatiuun (''тиун дворски''). Maksukogujate hulka kuulusid näiteks [[kaubandus]]elt maksu kogujad [[mõtnik]]ud (''мытинки''), [[virnik]]ud (''вирники''), kes kogusid kohtumakse, mis määrati karistuseks [[tapmine|tapmise]] eest, [[prodaš]]id (''продажи''), kes kogusid kohtumakse teiste [[kuritegu]]de eest, ja [[pjatnaška]]d (''пятенщики''), kes kogusid maksu 1/5 hobusemüügilt.
 
[[Pilt:Maket Sofii.JPG|pisi|[[Kiievi Püha Sofia katedraal]]i makett]]
[[989]]. ([[vkj.]] 6497.) aastal ehitati suurvürsti Vladimir Svjatoslavitši korraldusel Kiievisse Ülipüha Jumalaema Kuulutuse kirik<ref>[http://chron.eduhmao.ru/page_5_12_0.html ОСВЯЩЕНА ДЕСЯТИННАЯ ЦЕРКОВЬ В КИЕВЕ]</ref>.
 
Peale suurvürsti materiaalse toetuse omas kirik ka ise maavaldusi (''вотчина'') ning nõudis sellel elavatelt [[talupoeg]]adelt tasu ja [[koormis]]i. [[10. sajand]]i lõpus anti kirikule õigus kohut pidada ja kohtupidamistasusid nõuda. Nende [[jurisdiktsioon]]i alla kuulusid perekonna ja olmeprobleemide lahendamine ning [[vaimulik]]ega seotud küsimused. Ilmalikule ehk vürstivõimule ei allunud [[piiskop]]id (''иерарх''), vaimulikud ja mungad-kirikuteenrid, samuti isikud, kes olid kiriku hoole all: vanad, vigased, heidikud, samuti isikud, kes sõltusid kirikust: kirikule ilmalikelt maaomanikelt annetatud [[holopp|holopid]].
 
Enne Venemaa ristiusustamist oli praktiliselt kogu Kiievi-Venemaa elanikkond kirjaoskamatu. Ristiusustamine seevastu soodustas [[kirjaoskus]]e laialdast levikut. Selles osas oli tähtis, et [[kristlus]] võeti vastu selle idapoolsel, mitte läänepoolsel kujul, sest [[katoliiklus]] nägi ette [[jumalateenistus]]te pidamist [[ladina keel]]es, aga õigeusk lubas jumalateenistusi korraldada ka kohalikes keeltes. See lõi soodsad tingimused omakeelse kirjaoskuse levimisele massidesse.
 
== Vaata ka ==
* [[Vene Suurvürstiriik]]
* [[Vene Suurvürstiriik (1658–1659)]]
* [[Kiievi ja kogu Venemaa metropoliit]]
* [[Ahmad ibn Rustah]], [[Aḩmad ibn Faḑlān]]
 
==Kirjandus==
*Vladimir Sergejev ja [[David Vseviov]], ''Venemaa – lähedane ja kauge, I Raamat – Aegade algusest kuni Vassili III-ni''. Kirjastus: Kirjastus Valgus, 542 lk, ISBN: 9789985681930 ([https://vanajahea.wordpress.com/2013/11/17/venemaa-lahedane-ja-kauge/ “Venemaa – lähedane ja kauge”])
 
== Viited ==
{{Viited}}
 
==Kirjandus==
* Vladimir Sergejev ja [[David Vseviov]], ''Venemaa – lähedane ja kauge, I Raamat – Aegade algusest kuni Vassili III-ni''. Kirjastus: Kirjastus Valgus, 542 lk, ISBN: 9789985681930 ([https://vanajahea.wordpress.com/2013/11/17/venemaa-lahedane-ja-kauge/ “Venemaa – lähedane ja kauge”])
 
{{Keeletoimeta|lisaja=NOSSER|aasta=2018|kuu=oktoober}}{{Pooleli|kuu=oktoober|aasta=2018}}
[[Kategooria:Kiievi-Vene|*]]