Paremäärmuslus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Viitamata tekst välja
3. rida:
Paremäärmusluse mõiste kasutamine on teadlaste seas valdavalt aktsepteeritud, kuigi konsensus selle täpse defineerimise osas puudub. 1995. aasta seisuga nimetati uurijate töödes paremäärmusluse tunnustena kõige sagedamini [[natsionalism]]i, [[rassism]]i, [[ksenofoobia]]t, [[demokraatia]]-vastasust ja tugeva riigivõimu pooldamist.<ref name=Mudde2000>[[Cas Mudde]] (2000). [https://books.google.ee/books?id=spT-NgRm3f8C&pg=PA10&lpg=PA10&dq=extreme+right+definition&source=bl&ots=ohd8YLcSBh&sig=LCMU3g0KCWuEKIed55Bipx7fjUc&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwiypMGn3s3WAhVqM5oKHUbSBeI4ChDoAQgwMAI#v=onepage&q=extreme%20right%20definition&f=false The Ideology of the Extreme Right]. Lk 10–11</ref> Ühe hilisema hinnangu järgi on paremäärmusluse põhielementideks peetud ksenofoobiat, [[Etniline rühm|etnilist]] identiteeti ja välistamist rõhutavat natsionalismi, [[populism]]i, ambivalentset suhtumist demokraatlikesse väärtustesse ning karmi korda tagava riigivõimu toetamist.<ref>[[Ero Liivik]] (2015). Right-Wing Extremism and its Possible Impact to the Internal Security of the Republic of Estonia. ''[http://www.sisekaitse.ee/public/kirjastus/Proceedings_2015_veebi.pdf Proceedings of the Estonian Academy of Security Sciences, XIV, 83−116]''. lk 88</ref>
 
Mõiste ühest defineerimist on raskendanud selle kasutamine lisaks [[teadus]]ele ka poliitilistel eesmärkidel – oma vaadete vastandina ja/või oma poliitiliste oponentide vaadete kirjeldamiseks.<ref name=Mudde2000 /> ParemäärmuslikeksTeadlaste nimetatudpoolt organisatsioonidparemäärmuslikeks janimetatud üksikisikuderakonnad reeglina enda kohta seda määratlust ei kasuta.<ref>Cas Mudde 2000, lk 7</ref>
 
Tavaliselt rakendatakse paremäärmusluse mõistet neile liikumistele, mille seisukohad tunnistavad mõne ühiskondliku grupi ülimuslikkust teiste suhtes ja välistavad üleüldise ühiskondliku võrdõiguslikkuse kui illusiooni või väärnähtuse. Sageli toetavad paremäärmuslased [[segregatsioon]]i ehk väidetavalt kõrgema staatusega grupi eraldamist väidetavalt madalama staatusega gruppidest.{{lisa viide}}
 
Paremäärmusliku poliitika enam levinud tunnusteks peetakse [[autoritarism]]i, [[nativism]]i, [[rassism]]i ja [[ksenofoobia]]t. Samas ei pruugi paremäärmuslased olla alati põhimõttelised [[demokraatia]] vastased, kuid üldiselt vastustavad nad lääneriikidele omast demokraatiamudelit ehk [[liberaalne demokraatia|liberaalset demokraatiat]].{{lisa viide}}
 
Paremäärmuslike [[ideoloogia]]tena käsitletakse kõige sagedamini [[fašism]]i, [[natsionaalbolševism]]i ja [[natsionaalsotsialism]]i ning nende kaasaegseid vorme ([[neofašism]], [[neonatsism]]).{{lisa viide}}
 
==Vaata ka==