Väljapressimine: erinevus redaktsioonide vahel

Lisasin viited, muutsin vormistust.
(Uus lehekülg: 'Väljapressimine Väljapressimise (ingl.k blackmailing, extortion) kõige ligilähedasema mõiste annab karistusseadustik. Väljapressimine on olukord, kus nõutakse varalise k...')
 
(Lisasin viited, muutsin vormistust.)
Väljapressimine
 
Väljapressimise (ingl.k blackmailing, extortion) kõige ligilähedasema mõiste annab karistusseadustik. Väljapressimine on olukord, kus nõutakse varalise kasu üleandmist ning vastasel juhul ähvardatakse isikut vabaduse kaotuse, vara rikkumise ning hävitamisega, häbistavate andmete avaldamisega või kasutatakse ka vägivalda. Väljapressimine on Eestis karistatav.
 
'''Väljapressimise''' (ingl.k ''blackmailing, extortion'') kõige ligilähedasema mõiste annab [[karistusseadustik]]. Väljapressimine on olukord, kus nõutakse varalise kasu üleandmist ning vastasel juhul ähvardatakse isikut vabaduse kaotuse, vara rikkumise ning hävitamisega, häbistavate andmete avaldamisega või kasutatakse ka [[Vägivald|vägivalda]].<ref>Karistusseadustik. – RT I, 2001, 61, 364</ref> Väljapressimine on Eestis karistatav.
Riigikohtu lahendis on kohus leidnud, et „väljapressimine on varavastane kuritegu, mille eesmärgiks on võõra vara, varalise õiguse või muu varalise kasu nõudmine isiku poolt, kellel puudub selleks seaduslik õigus“.
 
Riigikohtu lahendis on kohus leidnud, et „väljapressimine on varavastane [[kuritegu]], mille eesmärgiks on võõra vara, varalise õiguse või muu varalise kasu nõudmine isiku poolt, kellel puudub selleks seaduslik õigus“.<ref>RKKKo 3-1-1-88-03</ref>
Eestis on ka mitu kaasust väljapressimise kohta, mis ilmestavad kõige paremini väljapressimise olemust.
 
Eestis on ka mitu [[Kaasus|kaasust]] väljapressimise kohta, mis ilmestavad kõige paremini väljapressimise olemust.
Kaasused väljapressimise kohta
 
== Kaasused väljapressimise kohta ==
2014. aastal võtsid neli noormeest seadusliku aluseta liikumisvabaduse isikult, et teada saada, kuhu on peidetud ühe asjaosalise toast kadunud raha summas umbes 40 000 eurot. Süüdistatavad tungisid kannatanu elukohta ning peksid teda rusikate, jalgade ja terava esemega. Peksmise eesmärk oli saada informatsiooni raha asukoha kohta. Peksmise lõpetamiseks lubas kannatanu süüdistatavatele selle informatsiooni anda. Teel raha asukohta jätkati kannatanu peksmist. Sealt leiti ka osa rahast. Kannatanu kaotas teadvuse. Tänu juhuslikule pealtnägijale, kes märkas, et teadvuseta isikut veetakse majja, kutsuti kiirabi ja politsei ning süüdistatavad võeti kinni.<ref>RKKKo 3-1-1-54-16</ref>
 
Teine kaasus väljapressimise kohta leidis aset 2006. aastal. Süüdistatavad kolm noormeest olid kannatanuga Narvas Jäähalli taga. Üks süüdistatavatest lõi kannatanut rusikaga vastu pead ning nõudis 30 000 krooni tasumist. Kannatanu proovis süüdistatavatele selgitada, et tal ei ole sellist raha. Selle peale ähvardas üks süüdistatavatest kannatanu sõiduauto ära võtta. Selle ähvarduse ta ka täide viis, sõites kannatanu autoga sündmuskohalt minema. Samal päeval näidati kannatanule ka auto asukoht ja öeldi, et auto tagastatakse ühel tingimusel. Tingimuseks oli, et kannatanu peab 30 000 krooni väärtuses müüma narkootilist ainet. Kannatanu sellega ei nõustunud. Aasta lõpuks nõuti kannatanult juba 60 000 krooni tasumist. Kannatanut peksti, kuni ta nõustus 60 000 krooni väärtuses narkootilisi aineid müüma. Selle kaasuse tõttu on kohus leidnud, et „väljapressimise korral esitatava nõude sisuks saab olla ka nõudmine, et teine pool võtaks endale varalise kohustuse, teeks tasuta tööd või tööd rahalise nõude heastamiseks“.<ref>RKKKo 3-1-1-22-11</ref>
 
Väljapressimist ei ole alati nii lihtne tuvastada. Näiteks tekkis [[Riigikohus|Riigikohtu]] lahendis numbriga 3-1-1-65-06 vaidlus, kas süüdistatavat saab süüdistada väljapressimises. Nimelt süüdistati teda selles, et lubas kahele isikule saada teavet autode kohta, mis oli nendelt varastatud. Süüdistatav nõudis nendelt selle teabe hankimiseks vajamineva rahasumma, ning kui isikud ei nõustunud seda tegema, ähvardas süüdistatav auto hävitamisega.<ref>RKKKo 3-1-1-65-06</ref>
 
Väljapressimise kaasuseid leiab ka varasemast ajast. Nimelt leidis 1995. aastal aset juhtum, kus süüdistatavat süüdistati raha väljapressimises. Kannatanuid ähvardati surmaga, kui nad pöörduvad politsei poole. Kannatanuid peksti ning ähvardati taas tapmisega. Selles kaasuses on kohus öelnud, et „väljapressimine on lõpule viidud nõudmise esitamisega, millega kaasneb ähvardus“. Samuti leidis kohus, et „kuigi väljapressimine on lõpule viidud nõudmisähvardusega, sõltumata sellest, et kas võõras vara, varaline õigus või muu varaline kasu üle anti, võib kuritegelik rünne aga faktiliselt jätkuda ka pärast väljapressimise juriidilist lõppemist tegevuse näol, mille tagajärjel võõras vara tegelikult üle antakse“.<ref>RKKKo III-1/1-79/95</ref>
 
== Väljapressimine ajakirjanduses ==
Väljapressimist kasutatakse ka ajakirjanduses tihti ära. Nimelt pannakse artiklitele suurelt pealkiri „Väljapressimine“, et lugejaid köita ning kutsuda neid lugema. Alati ei pruugi artikli sisu olla juriidilises mõttes väljapressimine, vaid seda sõna kasutatakse lihtsalt tähelepanu võitmiseks ning n-ö klikkide saamiseks.<ref>VÄLJAPRESSIMINE: Võru linnavalitsus nõuab kaitseväelt planeeringu eest 900 000 eurot. – Lõunaeestlane 2018. <nowiki>https://lounaeestlane.ee/valjapressimine-voru-linnavalitsus-nouab-kaitsevaelt-planeeringu-eest-900-000-eurot/</nowiki></ref>
 
Ajakirjanduses leidub juhtumeid, kus ka päriselt on tegu väljapressimisega. Üsna hõlpsasti leiab üles näiteks artikli, mis räägib, kuidas Eestis viimasel ajal on uut tüüpi väljapressimise kasutamine on sagenenud. Nimelt seisneb väljapressimine selles, et küberkurjategija leiab juba varem lekkinud ohvri andmed ning ka paroolid. Seejärel saadetakse ohvrile kiri, kus kirjutatakse, et ohvri arvutis on nuhkvara ning veebikaameraga tehtud video hetkest, kus kõnealune isik on külastanud pornograafilise sisuga saite. Ohvril kästakse maksta teatud summa või vastasel juhul jagatakse seda materjali kõikide tema kontaktidega.<ref>SEXTORTION EESTIS: uut tüüpi väljapressimine nõuab järjest rohkem ohvreid. – Õhtuleht 2018.  <nowiki>https://www.ohtuleht.ee/897711/sextortion-eestis-uut-tuupi-valjapressimine-nouab-jarjest-rohkem-ohvreid</nowiki></ref>
Väljapressimist kasutatakse ka ajakirjanduses tihti ära. Nimelt pannakse artiklitele suurelt pealkiri „Väljapressimine“, et lugejaid köita ning kutsuda neid lugema. Alati ei pruugi artikli sisu olla juriidilises mõttes väljapressimine, vaid seda sõna kasutatakse lihtsalt tähelepanu võitmiseks ning n-ö klikkide saamiseks.
 
Ajakirjanduses on tähelepanu pööratud ka Tallinna Sadama juhtumile. Nimelt, ettevõtja Sergei Hadž saatis Juhan Partsile ja [[Tallinna Sadam|Tallinna Sadama]] juhatusele kirja, kus nõuab 130 000 euro maksmist. Põhjenduseks tõi ettevõtja asjaolu, et ettevõttega sõlmitud lepingud ei vasta seaduses sätestatud tingimustele. Asjaoludest ilmneb, et tegu võib olla väljapressimisega. Olukord leidis aset 2008. aastal, kus Sergei Hadži ettevõte AS Semiramis sõlmis ostu-müügilepingu AS-iga Tallinna Sadam. Lepingu sisuks oli naftaterminali AS-i Scantransi aktsiad. Varem oli AS-i Semiramis ja OÜ Fox Trade vahel nõustamisteenuste leping. Nõustamisteenuste lepinguga olid seotud Nikolai Stelmach ja Liina Tamm ning seetõttu leiab Hadži, et lepingute sõlmimise ja täitmisel leidub õigusvastaseid probleeme. Seetõttu palub ta Tallinna Sadamal tagastada juba ülekantud 130 379,76 eurot. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium leiab, et Tallinna Sadama kohustus on aru saada, kas praegusel juhul on tegu väljapressimisega.<ref>J. Pikalev. Väljapressimine?. – Äripäev 2011. - <nowiki>http://www.logistikauudised.ee/uudised/2011/12/09/mkm-sadama-volanoudest-tegemist-voib-olla-valjapressimisega</nowiki></ref>
Ajakirjanduses leidub juhtumeid, kus ka päriselt on tegu väljapressimisega. Üsna hõlpsasti leiab üles näiteks artikli, mis räägib, kuidas Eestis viimasel ajal on uut tüüpi väljapressimise kasutamine on sagenenud. Nimelt seisneb väljapressimine selles, et küberkurjategija leiab juba varem lekkinud ohvri andmed ning ka paroolid. Seejärel saadetakse ohvrile kiri, kus kirjutatakse, et ohvri arvutis on nuhkvara ning veebikaameraga tehtud video hetkest, kus kõnealune isik on külastanud pornograafilise sisuga saite. Ohvril kästakse maksta teatud summa või vastasel juhul jagatakse seda materjali kõikide tema kontaktidega.
 
Ajakirjanduses on tähelepanu pööratud ka Tallinna Sadama juhtumile. Nimelt, ettevõtja Sergei Hadž saatis Juhan Partsile ja Tallinna Sadama juhatusele kirja, kus nõuab 130 000 euro maksmist. Põhjenduseks tõi ettevõtja asjaolu, et ettevõttega sõlmitud lepingud ei vasta seaduses sätestatud tingimustele. Asjaoludest ilmneb, et tegu võib olla väljapressimisega. Olukord leidis aset 2008. aastal, kus Sergei Hadži ettevõte AS Semiramis sõlmis ostu-müügilepingu AS-iga Tallinna Sadam. Lepingu sisuks oli naftaterminali AS-i Scantransi aktsiad. Varem oli AS-i Semiramis ja OÜ Fox Trade vahel nõustamisteenuste leping. Nõustamisteenuste lepinguga olid seotud Nikolai Stelmach ja Liina Tamm ning seetõttu leiab Hadži, et lepingute sõlmimise ja täitmisel leidub õigusvastaseid probleeme. Seetõttu palub ta Tallinna Sadamal tagastada juba ülekantud 130 379,76 eurot. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium leiab, et Tallinna Sadama kohustus on aru saada, kas praegusel juhul on tegu väljapressimisega.
3

muudatust