Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
Riigivapi teenetemärk ning [[Valgetähe teenetemärk]] asutati [[7. oktoober|7. oktoobril]] [[1936]]. aastal [[dekreet|dekreediga]]. Riigivapi teenetemärgi kavandi autoriks oli [[kunstnik]] [[Paul Luhtein]].
 
Riiklike teenetemärkide asutamise ja erateenetemärkide muutmisega riiklikeks teenetemärkideks puhul tekkis küsimus, kuivõrd on see kooskõlas kehtiva põhiseadusega, mis keelas autähtede ja aumärkide andmise oma kodanikele, välja arvatud kaitseväelastele sõja ajal (§ 7). Kohtuminister [[Johan Müller]] väitis seaduse seletuskirjas, et 7. paragrahvi tuleb vaadelda seoses eelmise (6.) paragrahviga, mille järgi kõik Eesti kodanikud on seaduse ees ühetaolised ning seisusi ja seisuslikke tiitleid ei ole. Kuna aga asutatavate teenetemärkide omanikel, erinevalt endiste Vene aumärkide kavaleridest, ei ole seisuslikke eesõigusi, nagu ka mälestusmärkide, audiplomite ja tänukirjade omanikel, ei riiva nende asutamine kodanike ühetaolisuse põhimõtet<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser_purl.php?tidshc=68&iid=100250371814&img=era0031_003_0000731_00005_tera.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=9b8e78734f252b3c2f2f5d845eddfefa31.3.731:5</ref>.
 
Asutamisel oli Riigivapi teenetemärgil kaks eriklassi (Riigivapi teenetemärgi kett ja Riigivapi teenetemärgi erisuurpael), viis põhiklassi ja viis medalite klassi (kaelaskantav suur kuldmedal, rinnalkantav suur kuldmedal, rinnalkantav väike kuldmedal, rinnalkantav suur hõbemedal ja rinnalkantav väike hõbemedal).
 
==Riigivapi teenetemärgi klassid==
Riigivapi teenetemärgil on kuus klassi: üks eriklass ('''[[Riigivapi teenetemärgi kett]]''') ja viis põhiklassi.
 
Asutamisel oli Riigivapi teenetemärgil kaks eriklassi (Riigivapi teenetemärgi kett ja Riigivapi teenetemärgi erisuurpael), viis põhiklassi ja viis medalite klassi (kaelaskantav suur kuldmedal, rinnalkantav suur kuldmedal, rinnalkantav väike kuldmedal, rinnalkantav suur hõbemedal ja rinnalkantav väike hõbemedal).
 
==Riigivapi teenetemärgi kett==
Anonüümne kasutaja