Holokaust Eestis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→Saksa okupatsioon: Eesti Poliitiline Politsei ning selle juhtkond likvideeriti 1940! See mis tegutsessaksa okupatsiooni ajal oli teine org. Jubedalt ebatäpsusi täis artikkel! |
|||
24. rida:
Tunnistajate kinnituste kohaselt oli 1941. aasta juulis puhkenud Tartu tänavalahingute ajal linna süütajate hulgas juudi rahvusest noorukeid. Ka juudi lapsi nähti linnas Molotovi kokteilidega.<ref name="cbXoW" /> [[Omakaitse]]t organiseerinud Lõuna-Eesti metsavendade ülem [[major]] [[Friedrich Kurg]] andis 12. juulil pärast konsulteerimist Saksa välikomandandi, kolonelleitnant Hans Gosebruchiga korralduse vangistada Tartu juudid ja paigutada nad kommunistlike kurjategijate kinnipidamiseks rajatud [[Tartu koonduslaager|Tartu koonduslaagrisse]]. Osa neist hukati Tartu tankitõrjekraavis, nn [[Jalaka liin]]il.<ref name="NtGln" /><ref name="aj6Fb" />
Esimesed [[Pärnu]] juudid hukati juba [[13. juuli]]l [[1941]] – viis päeva pärast sakslaste tulekut.<ref name="zftM2" /> [[10. september|10. septembriks]] oli 46 juudi mehest tapetud 44.<ref name="p34Yb" /><ref name="nBSvf" /> Naised lasti maha [[Rae mets]]as [[2. november|2. novembril]], kõik lapsed hukati samal ajal sünagoogis<ref name="q8k7Y" />. Ligi tuhandest Eestisse jäänud juudist pääses vähem kui [[tosin]] inimest<ref name="p34Yb" />. "Hukkamisi korraldas [[Eesti Omavalitsus|Eesti (Omavalitsuse)]] [[Politsei ja Omakaitse Valitsus|Poliitiline Politsei]]," on ajaloolase [[Meelis Maripuu]] seisukoht. Maripuu osales [[Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvaheline Komisjon|Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvahelise Komisjoni]] töös. "Juutide mahalaskmisi Pärnus teostasid poliitilise politsei eestlastest töötajad ja [[Omakaitse]] liikmed. Oli moodustatud 30-meheline erikomando kapten [[Villem Raid]]i ja [[Arkadi Valdin]]i juhtimisel, kes pidi poliitilise politsei määratud surmanuhtlused täide viima. Seitset selle komando liiget on karistatud surmanuhtlusega," teeb Maripuu kokkuvõtte. Päris esimene hukkamisteade pärineb aga [[26. juuni]]st, s.o enne [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] algust.<ref name="WAmjQ" />
[[11. september|11. septembril]] 1941 andis [[Saksa Julgeolekupolitsei ja SD]] Eestis korralduse, millega keelati juutidel "vahetada elukohta, käia kõnniteel, kasutada liiklusvahendeid, käia teatris, kinos, muuseumis, koolis".
| |||