Redaktsioon: 14. märts 2018, kell 15:22 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust Viitetõrke eemaldamine ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 6. jaanuar 2019, kell 16:27 redigeeri eemalda Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 053 muudatust P link par (+ masintoim), replaced: „ → ", ” → " using AWB Uuem muudatus →
1. rida: <small></small>'''Keemia ajalugu Eestis''' on siinse [[keemia]]teaduse, keemiaalase koolituse, [[keemiatööstus]]e, keemiaga seotud muude tegevuste (eestikeelsete keemiaraamatute, keemiaaparatuuri jm) ning inimeste [[ajalugu]]. ==Eellugu== 10. rida: [[Viin (jook)\|Viin]]aajamine teraviljadest ja kartulist [[seep\|Seebi]] keetmine rasvadest [[Klaas]]isulatus [[klaas\|Klaasisulatus]] ==Institutsioonide areng== 27. rida: TA Tehniline Katsebaas (asutati 1957).<ref name="6cOwZ" />. Selles Männikul asunud üksuses olid pilootseadmed [[karboksüülhapped\|dikarboksüülhapete]], [[taimekasvustimulaator]]ite, [[lõhnaained\|lõhnaainete]] ([[tsitraal]], [[iroon]] jt), [[taimekaitse]]preparaatide jm, hiljem ka biopreparaatide väikesemahuliseks eksperimentaal-tootmiseks põhiliselt TA [[Keemia Instituut\|Keemia Instituudis]] väljatöötatud tehnoloogiate järgi. Teadusajakiri [[Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Alates 1952 ilmus selles keemia- ja keemiatehnoloogiaartikleid esialgu vene, hiljem inglise keeles eestikeelsete kokkuvõtetega. [[Põlevkivikeemia]]. Eesti tähtsaim maavara, [[põlevkivi]], on olnud selleks ~~„mootoriks”~~"mootoriks", tänu millele on käivitunud keemikute ja keemiainseneride koolitus ning Eesti suuremate keemiaettevõtete teke ja areng. Eesti Põlevkivitööstus andis soojuse ja valguse Eesti majapidamistele alates [[1924]]. aastast, mida loetakse põlevkivikeemiatööstuse (õlitööstuse) alguseks. Kümne aastaga ehitati kolm tolle aja võimsamat [[põlevkiviõli]]vabrikut. Põlevkivikeemia ja -tehnoloogia alase uurimis- ja arendustöö suuremateks uurimisasutusteks kujunesid [[Tallinna Tehnikaülikool]] (TTÜ), ja nõukogude ajal loodud TA [[Keemia Instituut]] ning [[Põlevkivi Instituut]]. [[Kerogeen]]põlevkivi [[pürolüüs]]il ([[utmine\|utmisel]]) saadakse põhifraktsioonidena gaas ja [[põlevkiviõli\|õli]], kõrvalproduktidena [[fenoolvesi]], [[poolkoksistamine\|poolkoks]] ja [[tuhk]]. Esmaste produktide töötlemisel on saadud üle paarikümne väärtusliku produkti. [[Õlikivide uurimise laboratoorium]] oli esimene põlevkivi uurimisega tegelev labor 1925–1936 TÜ Keemiainstituudi ja 1936–1941 TTÜ koosseisus. [[Põlevkivi Instituut]] (eksisteeris 1958–2009). [[1958]]. a rajati [[Kohtla-Järve]]l [[Põlevkivi Teadusliku Uurimise Instituut]], millest sai Nõukogude Liidu põlevkiviuuringute (eeskätt tehnoloogia) tähtsaim keskus. Põlevkivitöötlemise tehased: [[Kiviõli Keemiatööstus]]e OÜ, [[Viru Keemia Grupp]] AS, RAS [[Kiviter]], AS [[Narva Elektrijaamad]] (hiljem [[Eesti Energia]]) Sillamäe tehas ([[AS Silmet]]). [[1946]] alustati [[Sillamäe~~\|Sillamäel~~]]l "Kombinaadis nr. 7" (praegune tehas Molycorp Silmet AS) põlevkivitöötlemise asemel [[diktüoneemaargilliit\|diktüoneemaargilliidist]] [[uraan]][[oksiid]]i tootmist ja selle rikastamist. [[1970]] algas haruldaste metallide ja [[haruldased muldmetallid\|haruldaste muldmetallide]] tootmine. Ka Eesti [[diktüoneemakilt]] kuulub põlevkivide hulka. Diktüoneemakilda lagundamise ja produktidega (võimalik mitmete haruldaste metallide tootmine) seotud uurimistöö toimus TA [[Keemia Instituut\|Keemia Instituudi]] rikastamisprotsesside sektoris. Teaduslik-tehniline ajakiri [[Gorjutšie Slantsõ]] alustas ilmumist [[1984]]. aastal, hiljem kujunes sellest rahvusvaheline ajakiri [[Oil Shale]]. *Ajakiri [[Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed]] ilmub aastast [[2004]]. 67. rida: <ref name="hlksK">[http://www.keemia.ee/et/kes-me-oleme Eesti Keemiatööstuse Liit]</ref> }} [[Kategooria:Eesti ajalugu]]

Keemia ajalugu Eestis: erinevus redaktsioonide vahel