Sangaste raamatukogu: erinevus redaktsioonide vahel

Esimene '''raamatukogu''' Sangastes tekkis kiriku koguduse juurde. Sealsed raamatud olid enamikus vaimuliku sisuga ja asusid köstrimajas [[Köster|köstri]] järelevalve all. 1898. aastal asutati [[Sangaste Põllumeeste Selts]], mis tegutses samuti köstrimajas. Olemasolev väike raamatukogu suurenes tänu liikmete annetustele, mille tegijateks teiste seas olid poliitik, jurist ja ajakirjanik [[Jüri Vilms]] ning arstiteadlane ja ühiskonnategelane [[Peeter Hellat]]. Raamatuid oli ligi 1000 köidet, hiljem anti need üle Sangaste Laulu-Mängu Seltsile.

1924. aastal loodi [[Lauküla Rahvaraamatukogu Selts]], mille algne tegevus oli hoogne. Raamatukogu asus vallamajaga samas majas. Raamatukogutööd tegid Aleksander Roose ja Aureelie Vilippus, kes käis laenutamas ka [[Restu]] rahvamajas. Hiljem seltsi tegevus hääbus ning 1927. aastal otsustas Sangaste vallavolikogu kustutada Lauküla Rahvaraamatukogu Seltsi avalikkude raamatukogude võrgust ja anda raamatud üle [[Sangaste Laulu-Mängu SeltsileSelts]]ile.

Raamatukogu asus selles vanas majas hulk aastaid. 1959. aastal maja põles, aga ehitati 1961. aastaks uuesti üles, seekord kahekorruselisena. Laenutamas käidi ka [[Restu kool|Restu koolis]]is, [[Sangaste loss|Sangaste lossis]]is ja Sangaste metskonnas. Raamatukogu tegi koostööd kohaliku kultuurimajaga, paljud üritused valmistati ette ja viidi läbi üheskoos.

1988. aastal koliti Sangaste lasteaia hoonesse, kus raamatukogu sai kaks suurt ruumi raamatute jaoks ja väikese esik-kabineti. Samas majas asus ka algkool ning lapsed olid raamatukogu sagedased külastajad.

2002. aastal suleti [[Sangaste algkool]]. Järgmisel aastal remontis vald tühjaksjäänud ruumid ning need kohandati raamatukogu tarbeks.