Tartu Jaani kirik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P link par (+ masintoim) using AWB
13. rida:
}}
 
'''Tartu Jaani kirik''' on keskaegne telliskirik [[Tartu]]s, mis on tuntud oma [[terrakota]]figuuride poolest. Samal kohal on kirik asunud hiljemalt [[13. sajand]]i esimesest poolest, praeguse hoone vanimad osad pärinevad [[14. sajand]]ist. Kirik on ajaloo jooksul olnud korduvalt varemetes, viimati aastatel [[1944]]–[[2005]]. Kirik on pühitsetud [[Ristija Johannes|Ristija Johannesele]]ele.
 
Jaani kiriku terrakotaskulptuurid on kuulsad selle poolest, et need pole mitte ühe või mõne vormi abil stantsitud, vaid kõik kujud – algselt üle tuhande – on ükshaaval savist valmistatud, nii et igaüks neist on isenäoline. Praeguseks on säilinud ligikaudu 200 skulptuuri. Ühe hüpoteesi järgi kujutavad need kunagisi Tartu linna kodanikke.
20. rida:
[[Pilt:Tartu Jaani kirik, Körber.jpg|pisi|left|Kirik 1794. aastal]]
 
Tartu Jaani kirikut (''Der S. Johannis Kirche zu Dorpat'') puudutav ürikuline teave on napp ja seega ebapiisav kiriku ehitusajaloo rekonstrueerimiseks. Esmakordselt on kirikut mainitud juba 14. sajandil. Ürikutest on teada, et [[1323]]. aastal määras paavst [[Johannes XXII]] Tartu Jaani kiriku [[plebaan]]iks Tartu toomkiriku kanooniku [[Berardus Suerwerdina]]<ref name="ZrSEr" />. [[1345]]. aastal on [[Johannes Russenberg]] oma testamendis annetanud kaks marka Tartu Jaani kiriku ehitamiseks. <ref name="lSzXz" /> Samas ei võimalda kumbki teade määratleda kiriku enda seisukorda või ehitusjärku vastaval ajahetkel.<ref name="6kJoA" />
 
Arheoloogilised andmed on kiriku algajaloo osas kõnekamad ning nendest võib järeldada, et ilmselt on kirik rajatud varem hoonestatud alale.<ref name="NJbYY" /> Esialgu on ehitis olnud puidust – praeguse kiriku kesklöövi alalt on leitud arheoloogiliste väljakaevamiste käigus ida-läänesihilise [[puitehitis]]e [[fragment]]e<ref name="N1WSx" /><ref name="jRLHw" />. [[Radiosüsiniku meetod]]il dateerimise järgi pärinevad leitud puitdetailid [[12. sajand]]i teisest poolest või [[13. sajand]]i algusest. Samas viitavad hilisemad kalibreeritud dateeringud asjaolule, et leitud jäänused pärinevad pigem saksa vallutusele järgnenud perioodist, s.t puitkirik on rajatud pärast [[1224]]. aastat.<ref name="b1NSc" />
77. rida:
 
=== Välisfassaad ===
Jaani kirik on üks Eesti [[Keskaeg|keskaegsekeskaeg]]se [[gooti arhitektuur]]i tähtteoseid ning ka Põhja-Euroopas ainulaadne oma [[Terrakota|terrakotaskulptuurideterrakota]]skulptuuride kogu poolest. Oma pika ajaloo jooksul on kiriku ilme teinud läbi suuri muutusi. Pärast Tartu õhkimist ja põletamist [[1708]]. aastal, mille käigus kiriku [[kesklööv]] ja [[Võlv|võlvidvõlv]]id purustati, muudeti 1830. aastatel järgnenud rekonstrueerimistööde käigus nii interjööri kui ka kiriku üldkuju. Lähtudes ehitusmeister [[Georg Friedrich Geist|Georg Friedrich Wilhelm Geisti]] kavadest, kaeti keskaegsed detailid suures osas kinni või hävitati.<ref name="N1dsh" />
Oma lõplikus keskaegses vormis kujutas <nowiki/>Jaani kirik endast [[Lööv|kolmelöövilist]] läänetorniga [[Basiilika|basiilikatbasiilika]]t. [[Kooriruum]] oli ühelööviline ning selle põhjapoolsel küljel asus Lüübeki [[kabel]]. Uusaja jooksul läbis kirik aga mitmeid juurde- ja ümberehitusi.<ref name=":0" />[[Pilt:Terrakotakuju jaani kirikul.JPG|pisi|Terrakotakuju Jaani kiriku seinal|vasakul]]Jaani kirik on hea näide Kesk ja Põhja-Euroopas levinud ning Lõuna-Eestissegi jõudnud [[Tellisgootika|tellisgootikasttellisgootika]]st. Kiriku seinad on laotud suureformaadilistest tellistest nn [[Vendivendi seos|vendi seoses]]es (kaks pikikivi vahelduvad ühe sidekiviga), nende keskaegne viimistlus on nähtaval vaid vähestes kohtades. Eriti tähelepanuväärsed on hoone seinu mööda kulgevad [[Orv|niššidesse]] paigutatud [[Terrakota|terrakotapeadestterrakota]]peadest ja [[Poolfiguur|poolfiguuridestpoolfiguur]]idest moodustuvad [[friisid]]. Arvukad [[Simss|simsid]] seintel on laotud pruuni, musta ja rohelist värvi [[Glasuur|glasuuritudglasuur]]itud tellistest.<ref name="CBFqJ" />
 
[[Sokkel]], mille kujundus pärineb [[Wilhelm Bockslaff]]i aegsetest restaureerimistöödest 20. sajandi alguses, on vooderdatud [[maakivi]]plaatidega. Kohati on kiriku välisseinal näha ka selle algset vormistust, kus maakivi kõrval on kasutatud [[tellis]]t.<ref name=":0" />[[Pilt:Jaani Kirik Tartu.jpg|pisi|Jaani kirik vaatega idast|362x362px]]
 
Nii [[pikihoone]] kui ka kooriruumi seinad on varustatud [[Tugipiilar|tugipiilaritegatugipiilar]]itega, mis on ilmselt säilitanud oma keskaegse kuju, v.a nende glasuurkividest [[Veelaud (arhitektuur)|veelauad]], mis pärinevad täielikult restaureerimistöödest. Akende vahel paiknevad ka [[valgmik|valgmikseinu]]seinu liigendavad väikesed [[Kontraforss|kontraforsi]]<nowiki/>laadsed müürieendid.<ref name="wWK8D" />
 
Kiriku läänepoolsel fassaadil asuv [[Portaal (arhitektuur)|peaportaal]] on rikkalikult profileeritud ning neljaastmeline, kuigi algselt oli ilmselt astmeid kuus. Portaali sokkel pärineb hiljutistest restaureerimistöödest ning moodustub graniitplaatidest. Peaportaali kroonib [[ehisviil]] ehk [[vimperg]], mille dekoratsiooniks on 15 [[Ristik|ristikukujuliseristik]]ukujulise ülaosaga nišši terrakotaskulptuuridele. Keskmine neist kujutab Kristust. Keskajast pärinevad figuurid on asendatud koopiatega. Kiriku külgportaalid asuvad põhja- ja lõunaküljel.<ref name=":1" />
 
Akende [[Palestik|palestikupalestik]]u kujunduses on kasutatud nii [[Mandelvööt|mandelvöötimandelvööt]]i kui [[Süvarihv|süvarihvasüvarihv]]a. Aknad on olnud liigendatud profiiltellistest vahepostidega. Aknad olid enamjaolt jaotatud kolmeks, külglöövi otstes ja kooriosas kaheks osaks.<ref name=":1" />
=== Interjöör ===
Pikihoone on kolmelööviline ja [[Travee|viietraveeline]], kuid põhiplaanilt ebasümmeetriline – kesklööv laieneb trapetsikujuliselt, olles idas 1,15 m laiem kui läänes.<ref name=":2" />
 
Pikihoone idaseinal asub [[võidukaar]], mille kohal kulgeb terrakotasavist poolfiguuride friis ning avar teravkaarne nišš. Seal paiknes varem suurejooneline [[krutsifiksigrupp]], mis nüüd on konserveerimiseks alla võetud.<ref name=":2" />
 
Kiriku lääneseina liigendavad [[Arkaad|arkaadikaariarkaad]]ikaari toetavad [[Pilaster|seinapilastrid]]. Kesklöövi tsoon on kujundatud nišina, mis katab enamiku seinapinnast. Pikihoonet [[Tornivõlvik|tornivõlvikugatornivõlvik]]uga ühendava kõrge kaarava kohal kulgeb seinal terrakotapeadest moodustuv friis ning seitse suuremat [[Baldahhiin|baldahhiinibaldahhiin]]i all istuvat terrakotafiguuri. Kompositsiooni kroonib teravakujulisse [[Kolmikkaar|kolmikkaarsessekolmikkaar]]sesse nišši paigutatud Kristus.<ref name=":2" />[[Pilt:6916 Tartu Jaani kirik.jpg|pisi|Jaani kiriku interjöör|vasakul|452x452px]]Kõige rikkalikumalt on kujundatud [[kesklööv]], mille [[Kõrgsein|kõrgseintestkõrgsein]]test on üsna hästi säilinud lõunapoolne. Tellistest laotud soklitele toetuvad neljatahulised [[Piilar|piilaridpiilar]]id, mis on ääres kaunistatud mandelvöödiga. [[Tüves|Piilaritüvestel]] on varem paiknenud suured baldahhiinide all istuvad ja seisvad skulptuurid. Piilarite ülaosas asuvad skulptureeritud [[Kapiteel|terrakota-kapiteelid]]. Nende eenduvatele [[Konsool (arhitektuur)|konsoolidele]] toetusid samuti istuvad figuurid baldahhiinidega. Kõrgseintel kulgeb taas peadefriis ning profileeritud [[simss]]. Simsi ja [[Framuug|valgmiku]] vaheline tsoon on väga ebatavaline, olles liigendatud kolme teravkaarse, mandelvöödiga raamistatud nišiga – tegu on [[Pseudotrifoorium|pseudotrifooriumigapseudotrifoorium]]iga. Kogu õhtumaa gootikas haruldaselt on need nišid taas täidetud skulptuuridega. Ebatraditsiooniline on ka see, et pseudotrifoorium asub seal, kus tavaliselt paikneb valgmik.<ref name=":2" />
 
Suurem osa kiriku originaalvõlvidest on hävinud, keskaegsed [[Võlv|võlvidvõlv]]id on säilinud vaid osaliselt pikihoones. [[Roie (arhitektuur)|Roidvõlvide]] kesksed roidetellised on olnud lillemotiviidega, sh roosi ja liilia kujutisega kaunistatud.<ref name=":3" />
 
Kiriku kooriruum on [[Polügoon|polügonaalse]] [[Lõpmik|lõpmikugalõpmik]]uga. Siinsed aknapalendid on pikihoone omadega sarnased, kuid aknad kaheosalised, v.a keskmine kolmeosaline idaaken.<ref name=":3" /> 20. sajandi alguses paigaldati kooriruumi kaheksa [[Vitraažaken|vitraažakentvitraažaken]]t [[Vana Testament|Vana Testamendi]] [[Prohvet|prohvetiteprohvet]]ite ning [[Apostel|apostlite]] kujutistega, kuid neist on säilinud vaid fotod. Plaanid ka teistele akendele vitraaže tellida ei teostunud ning needki vitraažid hävisid 1944. aastal teise maailmasõja käigus.<ref name="3fMXW" />
 
Koori põhjaküljel asub [[Võlvik|kahevõlvikuline]] [[Võlv|ristroidvõlvidega]] [[käärkamber]]. [[Võlvikonsool|Võlvikonsoolideks]]ideks on terrakotapead, kuigi nende näod on maha raiutud. Käärkambri põhjaküljel on leitud võimalikke jälgi [[Kamin|kaminastkamin]]ast, mis Eesti keskaegses ehituspraktikas on erakordne.<ref name=":4" />
 
Kiriku lõunaküljel paiknenud Lüübeki kabeli müüristik on suurel määral hilisemate muudatuste käigus lammutatud.<ref name=":4" /> Ka pikihoone põrand on algselt paiknenud praegusest vähemalt poole meetri võrra kõrgemal.<ref name=":4" />
 
=== Terrakotafiguurid ===
Jaani kiriku terrakotadekoor on olnud vägagi rikkalik ning skulptuuride koguarvu hinnata suhteliselt keeruline, sest suur osa neist on nii purustuste kui ümberehituste käigus hävinud. Kiriku fassaadidel võis algselt paikneda umbes 200 terrakotast poolfiguuri. Eriti suured kaod on interjööris ning hävinud on ka enamik [[Päiskivi|päiskivisidpäiskivi]]sid. Praeguste hinnangute kohaselt on Jaani kirikus keskajal olnud skulptureeritud elemente u 2000, millest tänapäevani on säilinud vaid ligikaudu kolmandik. Tartu Jaani kirikut võib pidada keskaegse Euroopa kõige rikkalikuma terrakotadekooriga rajatiseks.<ref name=":5" />
 
Arvukuse kõrval on tähelepanuväärne ka kiriku skulptuuride monumentaalsus. Võidukaare kohal asunud krutsifiksigrupp oli valmistatud elusuuruses, nt neitsi Maarja figuur on 160 &nbsp;cm pikkune – tegu on ühe suurejoonelisima terrakotakompositsiooniga keskaegsel õhtumaal. Nende valmistamine pidi olema väga töömahukas, kuna kõik Jaani kiriku terrakotaskulptuurid on individuaalselt käsitsi modelleeritud, mitte vormidega valmistatud. Seetõttu ei ole ükski figuuridest teistega täpselt samasugune.<ref name=":5" /> Oma [[Ikonograafia|ikonograafiliselt]] programmilt kujutavad identifitseeritavad skulptuurid [[Kristus]]t, [[neitsi Maarja]]t, [[Ristija Johannes]]t, [[Apostel|apostleid]], [[Pühak|pühakuidpühak]]uid jne.<ref name=":5" /> Ka mõnedel võlvipäiskividel on olnud kujutatud Kristuse, neitsi Maarja ja [[Evangelistid|evangelistideevangelistid]]e sümboleid, [[Talumkapiteel|talumkapiteelideltalumkapiteel]]idel [[Taimed|taimekoori]], [[Vapiliilia|vapiliiliaidvapiliilia]]id ja [[Lohe|lendlohesid]].<ref name="0j3gn" />
 
Jaani kiriku dekoor on olnud algselt [[polükroomia|polükroomne]] – skulptuurid olid värvitud –, kuid nii [[polükroomia]] kui ka savisse uuristatud tekstid on peaaegu täielikult hävinud.<ref name=":4" />
 
Kiriku kaunistamisel oli lisaks kasutatud veel nii ornamentaalseid kaunistusi kui ka [[Figuraalne|figuraalseid]] maalinguid. Alates 1950. aastatest on aga halbade ilmastikutingimuste või valede [[Konserveerimine (ehitus)|konserveerimismeetodite]] tõttu suur osa maalingutest hävinud ning neist on säilinud vaid väga napid fragmendid.<ref name="8UhBv" />
 
==Vaated kirikule==
125. rida:
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name=":0">Alttoa, Kaur. Tartu Jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 15.</ref>
<ref name=":1">Alttoa, Kaur. Tartu Jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 17.</ref>
<ref name=":2">Alttoa, Kaur. Tartu Jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 18.</ref>
<ref name=":3">Alttoa, Kaur. Tartu Jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 21.</ref>
<ref name=":4">Alttoa, Kaur. Tartu Jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 22.</ref>
<ref name=":5">Alttoa, Kaur. Tartu Jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 37.</ref>
<ref name="ZrSEr">Leonid Arbusow, ''Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert'' – ''Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik'', Mitau, 1913, lk 207</ref>
<ref name="lSzXz">''Die Revaler Rathslinie nebst Geschichte der Rathsverfassung und einem Anhange über Riga und Dorpat.'', Reval: Franz Kluge, 1874, nr 2819</ref>
141. rida ⟶ 135. rida:
<ref name="SJBjY">[[Hillar Palamets]] ''Lugusid toonasest Tartust'', Kleio 2003, lk 285</ref>
<ref name="N1dsh">Alttoa, Kaur. Tartu Jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 9.</ref>
<ref name=":0">Alttoa, Kaur. Tartu Jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 15.</ref>
<ref name="CBFqJ">Alttoa, Kaur. Tartu Jaani kirik, Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 15–16.</ref>
<ref name="wWK8D">Alttoa, Kaur. Tartu Jaani kirik, Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 16.</ref>
<ref name=":1">Alttoa, Kaur. Tartu Jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 17.</ref>
<ref name=":2">Alttoa, Kaur. Tartu Jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 18.</ref>
<ref name=":3">Alttoa, Kaur. Tartu Jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 21.</ref>
<ref name="3fMXW">Alttoa, Kaur. Tartu Jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 63.</ref>
<ref name=":4">Alttoa, Kaur. Tartu Jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 22.</ref>
<ref name=":5">Alttoa, Kaur. Tartu Jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 37.</ref>
<ref name="0j3gn">Raam, Villem (üldtoimetaja). Eesti arhitektuur, 4. köide, Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa. Tallinn: Valgus, 1999, lk 23–24.</ref>
<ref name="8UhBv">Alttoa, Kaur. Tartu jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 10.</ref>