Jaan Soots: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
P link par (+ masintoim) using AWB
16. rida:
| Juhitud üksused = [[I Eesti jalaväediviis]]i staabi- ja ajutine diviisiülem <br>[[Sõjavägede Ülemjuhataja Staap]]
| Sõjad/lahingud = [[Vene-Jaapani sõda]] <br>[[Esimene maailmasõda]]<br>[[Eesti Vabadussõda]]
| Autasud =[[Püha Stanislavi orden]]i III järk<br>[[Püha Anna orden]]i III järk<br>[[Püha Stanislavi orden]]i II järk<br>[[Püha Vladimiri orden]]i IV järk<br>[[Vabadusrist|Vabadusrist]] [[Eesti Vabaduse Risti I liigi kavaleride loend|I/I]]
}}
'''Jaan Soots''' [[Vabadusrist|VR I/1]] (29. veebruar/[[12. märts]] [[1880]] Küti talu, [[Helme vald (Helme kihelkond)|Helme vald]], [[Valgamaa]] – [[6. veebruar]] [[1942]] [[Ussollag]], [[Solikamsk]], [[NSV Liit]]) oli Eesti sõjaväelane ([[kindralmajor]]) ja poliitik. [[Korp! Sakala]] vilistlane.
22. rida:
 
== Varajane elu ==
Isa Henrik oli taluperemees, kellel oli peres peale Jaani veel neli poega ja kolm tütart.
 
Läbis vahemikus 1888–1891 [[Helme vallakool]]i ja aastatel 1891–1894 [[Helme kihelkonnakool]]i. Väidetavalt osales [[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] algatatud rahvaluulekogumiskampaanias, saades viimaselt tänutäheks aktiivsuse eest raamatu "Wana kandle" 1898–1899 Riia Õpetajate Seminar – 2 klassi.{{lisa viide}}
31. rida:
1. septembrist 1900 kuni augustini 1904 õppis [[Vilniuse sõjakool|Vilniuse (Vilno) Sõjakoolis]], mille lõpetas [[nooremleitnant|nooremleitnandina]] ([[podporutšik]]).
 
9. augustist 1904 arvati Soots [[7. Samogitia (Žemaitija) grenaderipolk]]u, kust komandeeriti 17. jaanuaril 1905 Mukdeni ohvitseride reservi.
 
14. aprillil 1905 arvati ta [[98. Jurjevi jalaväepolk]]u [25. aprillil kustutati 7. Samogitia (Žemaitija) grenaderipolgu nimekirjast]. Viibis [[Vene-Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõja]] käigus lahingutegevuses [[Mandžuuria]]s ja 23. novembril 1905 anti talle [[Püha Stanislavi orden (Venemaa)|Püha Stanislavi III järgu orden]].
40. rida:
1910. aasta augustis-septembris sooritas [[kindralstaabi akadeemia]]sse sisseastumiseksamid ja arvati 2. oktoobril [[Keiserlik Nikolai Sõjaväeakadeemia|Keiserlikku Nikolai Sõjaväeakadeemiasse]]. 11. detsembril samal aastal ülendati [[staabikapten]]iks. Teenis eduka õppimisega [[Püha Anna III järgu orden]]i ning sai õigused teenida [[Venemaa Keisririigi Kindralstaap|kindralstaabis]]. Lõpetas kooli 1913. aasta kevadel (8. mail) esimese järguga. <!-- mida see tähendab? -->
 
1913. aasta kevadest teenis [[KasaaniKaasani sõjaväeringkond|Kaasani sõjaväeringkonnas]] ringkonna staabis, sealhulgas 16. jalaväekorpuse staabis, 186. Aslandusi jalaväepolgu 4. roodu ülemana, ning uuesti 16. jalaväekorpuse staabis, kus sai 28. juulil 1914. nooremadjudandiks.
 
=== Esimeses maailmasõjas ===
19. jaanuaril 1915 "Ülesnäidatud vapruse eest sakslaste ja austerlaste vastu" anti talle "Mõõgad ja Lint" Püha Anna III järgu juurde. Sama aasta 2. veebruaril ülendati [[kapten]]iks ja arvati kindralstaabi nimekirja.
 
28. veebruaril 1915 sai ta "Tubliduse eest võitluses austerlaste vastu" Püha Stanislavi II järgu ordeni "mõõkadega" ja 15. märtsil lisati eelmisele Püha Stanislavi III järgu ordenile "tubliduse eest austerlaste vastu võitluses" "Mõõgad ja Lint".
 
20. juulil 1915 komandeeriti [[vanemadjutant|vanemadjutandiks]] (küll kohusetäitjana) [[ 41. jalaväediiviis]]i staapi. Sama aasta 15. novembrist kuni 22. novembrini komandeeriti ta [[7. armee (Vene keisririik)]] [[kindral-kortermeister|kindral-kortermeistri]] korraldusel salaülesande täitmiseks Sevastoopolisse Musta mere laevastiku lipukapteni käsutusse. Toimetas allveelaevaga vaatlusi Bulgaaria rannikul dessandiks sobiva koha leidmiseks.
 
21. detsembril 1915 komandeeriti [[12. ratsaväediviis]]i staapi vanemadjutandiks, komandeering lõppes 1. märtsil 1916.
 
8. veebruaril 1916 anti talle "Vahvuse eest" [[Püha Vladimiri IV järgu orden]] "Mõõkade ja Lindiga" (kavaleriks kinnitatud 27. novembril 1916). Sama aasta 17. aprillil määrati [[Saratoovi jalaväebrigaad|Saraatovi jalaväebrigaadi]] staapi vanemadjutandiks, sama aasta 22. mail arvati brigaadi staabiülema kohusetäitjaks.
55. rida:
30. mail 1916 määrati 3. Amuuri-äärse jalaväediviisi staabi vanemadjutandiks. Pärast [[Brussilovi pealetung]]i 15. augustil 1916 ülendati kindralstaabi [[alampolkovnik]]uks (kinnitus 1. detsembril samal aastal).
 
19. novembril 1916 komandeeriti [[11. armee (Venemaa keisririik)|XI armee]] staapi staabiohvitseri kohusetäitjaks kindral-kortermeistri alluvuses.
 
17. veebruaril 1917 nimetatud XI armee õhulaevanduse osakonna staabi adjutandiks. 26. veebruaril 1917 märge: "Andis maakuulamise osakonna varanduse ära" ja samal kuupäeval komandeeriti Kiievisse lendur-vaatlejate kooli kursustele. 10. aprillil lõpetas kursused lendur-vaatleja tunnistusega ning komandeeriti tagasi XI armee staapi.
 
4. mail 1917 komandeeriti [[Mogiljov]]is toimunud "Maa- ja mereväeohvitseride kongressile", kus viibis kuni 27. maini. 12. juunil (25.06) 1917 komandeeriti Soots Ülemjuhataja (sel hetkel kindral Brussilov) Peastaapi (Stavka) nn. "Ohvitseride ühisuse peakomiteesse", mis asus Mogiljovis. 19. septembril (2.10) 1917 viidi Soots nimeliselt üle [[Edelarinne|Edelarinde]] staabi nimekirja, kuid sisuliselt jäi ta Peastaabi käsutusse.
64. rida:
1917. aasta sügisest osales aktiivselt [[1. Eesti Diviis]]i loomisel, oli alates 2. detsembrist 1917 (15.12) selle staabiülem ja kuni [[Johan Laidoner]]i saabumiseni ka diivisiülema kohusetäitja. {{kas|3. aprillil 1918.aastal (16.04)}} anti talle põrandaaluse Eesti valitsuse poolt polkovniku auaste.
 
11. novembrist 1918 nimetati ta [[sõjaministri]] ajutiseks asetäitjaks (ei jõudnud sellesse ametisse arvatavasti seoses haigusega).
 
24. detsembrist 1918 nimetati ta operatiivstaabi ülemaks. Seoses sõjavägede kõrgema juhtimise reorganiseerimisega nimetatud 24. jaanuaril 1919 uue struktuuri – [[Kaitseväe_PeastaapKaitseväe Peastaap#Ülemjuhataja_StaapÜlemjuhataja Staap,_1919–1920 1919–1920|ülemjuhataja staabi]] – [[Kaitseväe peastaabi ülem|ülemaks]]. 17. septembril 1919 sai [[kindralmajor]]i auastme<ref>http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.1.15:107 Vabariigi Valitsuse otsus 17. septembrist 1919 nr. 65-VIII.</ref>.
 
15. oktoobril 1919 määratud sõjaministri päevakäsuga (nr 65 §1-1919) [[Sõjanõukogu]] liikmeks.
 
6. novembril 1919 määratud Vabadussõja mälestusmärkide kavade läbivaatamise ja auhinna määramise komisjoni liikmeks. 6. detsembrist 1919 kuni 3. veebruarini 1920 osales Nõukogude Venemaaga [[Tartu rahu|Tartus peetud rahuläbirääkimiste]] Eesti poolse delegatsiooni töös.
 
23. veebruaril 1920 anti talle Vabadussõjas üles näidatud teenete eest [[Vabaduse Risti I liigi 1. järk]]. 20. märtsil 1920 vabastati seoses [[Sõjavägede Ülemjuhataja|Ülemjuhataja institutsiooni]] kaotamisega Ülemjuhataja Staabi ülema kohalt. 27. märtsil 1920 arvatud sõjaväe tegevkooseisust välja ning 4. jaanuaril 1921, seoses [[I Riigikogu]] liikmeks valimisega, loetud reservis olevaks. Osutus valituks viide esimesse Riigikogu koosseisu [[Põllumeestekogu]] nimekirjades.
79. rida:
Aprillis 1934 sai Jaan Sootsist [[Tallinna linnapea]] ja maist 1938 kuni detsembrini 1939 oli ta [[Tallinna ülemlinnapea]].
 
1937. aastal osutus Jaan Soots valituks ka [[Rahvuskogu]]sse ja 1938. aastal ka [[I Riigivolikogu]]sse.
 
Oli kuni vahistamise hetkeni üliaktiivne ühiskondlikus töös: [[Vabadussõja Ajaloo Komitee]] esimene esimees aastast 1926. Alates loomisest, s.o 1933. aastast, kuulus [[Reservohvitseride Kesksektsioon]]i (nimetatud tänapäeval mõnikord ka [[Tagavaraohvitseride Kesksektsioon]]iks); [[Eesti Maakrediitselts]]i järelevalve nõukogu esimees aastatel 1931–1934; kuulus [[Põllutöökoda|Põllutöökotta]] alates selle loomisest 1932. aastal ning oli selle teine esimees 5. aprillist 1932 kuni 3. juulini 1936. Oli [[Vabadusristi Vennad|Vabadusristi Vendade]] Viljandi osakonna esimees ning kuulus ka vabariiklikusse Keskjuhatusse (oli selle esimees alates 1935); kuulus ka [[Ühistegevuskoda|Ühistegevuskoja]] nõukokku (esimees alates 1937) ning osales [[Nimede Eestistamise Liit|Nimede Eestistamise Liidu]] töös. Kodumaakonnas Viljandimaal osales mainitule lisaks veel [[Kaitseliidu Sakala Maleva]] juhatuse töös ja oli [[Mulkide Selts Tallinnas]] esimees alates 1934. aastast. 1940. aasta märtsis valis [[Helme vallavolikogu]] ta [[Helme vald (1939)|Helme valla]] aukodanikuks.
86. rida:
 
== Isiklikku ==
Jaan Sootsil oli [[bibliofiil]]ina huvi haruldaste raamatute vastu ning [[numismaatik]]una Venemaal (alates XV sajandist) ja Balti riikides vermitud müntide vastu. Münte olevat Sootsi kogus olnud pea 1500 ühikut, millest 300 löödud Baltimaades. Lisaks oli Soots ka viljakas publitsist.
 
Jaan Sootsi noorema venna Villemi tütre Eleonora poeg oli aastatel 1992-1996 Tallinna linnapea ametit pidanud [[Jaak Tamm]] (1950-1999).
 
==Auastmed==
127. rida:
[[Kategooria:Eesti kaitseministrid]]
[[Kategooria:Riigikaitse Nõukogu liikmed]]
[[Kategooria:Põllutöökoja liikmed]]
[[Kategooria:Põllumeeste konventide liikmed]]
[[Kategooria:Riigi Majandusnõukogu liikmed]]
[[Kategooria:Ühistegevuskoja liikmed]]
[[Kategooria:Põllutöökoja liikmed]]
[[Kategooria:Põllumeeste konventide liikmed]]
141. rida ⟶ 137. rida:
[[Kategooria:Eesti diplomaadid]]
[[Kategooria:Vabadusristi I liigi 1. järgu kavalerid]]
[[Kategooria:Valgetähe I klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Karutapja ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]