Eesti NSV: erinevus redaktsioonide vahel

Eesti okupeerimisel osales ligi 100 000 Nõukogude Liidu punaarmeelasest koosnev väekontingent [[17. juuni]]l [[1940]]. [[21. juuni]]l seati [[Jossif Stalin|Stalini]] emissari [[Andrei Ždanov]]i dikteerimisel ja Punaarmee toel Eestis ametisse [[Johannes Varese valitsus]], sellega oli toimunud [[juunipööre]]. Peagi toimusid [[1940. aasta Riigivolikogu valimised]], kus nõukogudemeelsetele fabritseeriti 90%-line rahva toetus. Juulis nimetati Eesti Vabariik Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ja paluti see Nõukogude Liitu vastu võtta, mis ka toimus [[6. august]]il, mil Nõukogude Liidu Ülemnõukogu palve rahuldas. Vastavalt [[Molotovi-Ribbentropi pakt|Saksa-Nõukogude leppele]] 1939. aasta oktoobris alanud [[Umsiedlung|baltisakslaste ümberasumine]] [[Kolmas riik|Saksamaale]] ehk ''[[Umsiedlung]]'' kestis vaheaegadega kuni [[1941]]. aasta suveni, mil Saksa väed [[Teine Maailmasõda|Teise maailmasõja]] käigus Eesti okupeerisid. Enne seda toimetas Nõukogude Liit Eestis kiiret sovetiseerimist. Nõukogude salapolitsei [[NKVD]] vangistas salaja avaliku elu tegelasi, eriti poliitikuid, kõrgemaid sõjaväelasi, ohvitsere ja kultuuritegelasi. 1941. aasta [[14. juuni]]l, vahetult enne Saksa-Nõukogude sõja algust, toimetasid Nõukogude võimuorganid Siberisse üle kümne tuhande eesti elaniku ([[juuniküüditamine]]). 1941 alanud Saksa-Nõukogude Liidu sõjaga algas Eestis elanike aktiivne NõkogudeNõukogude okupatsioonivastane tegevus [[metsavendlus]].