Erinevus lehekülje "Populism" redaktsioonide vahel

Suurus jäi samaks ,  2 aasta eest
P
resümee puudub
P
P
"Rahvas" on seejuures (paremal juhul) reaalsust lihtsustav ja tõlgendav [[Sotsiaalne konstruktsioon|konstruktsioon]], mille ebamäärasus võimaldab seda kasutada erinevate valijagruppide poole pöördumiseks ja ühise [[identiteet|identiteedi]] loomiseks. Populistid räägivad "rahvast" tavaliselt kolmes tähenduses: rahvas kui [[Suveräänsus|suverään]], kõrgeima võimu kandja; rahvas kui lihtrahvas; rahvas kui [[rahvus]]. "Rahvast" eristatakse "eliidist" tavaliselt [[moraal]]sel alusel ning poliitilise tugevuse, sotsiaalmajandusliku staatuse ja rahvuse järgi. Populistid kujutavad [[poliitika|poliitilist]], [[majandus]]-, [[kultuur]]i- ja [[meedia]]eliiti kui ühtset homogeenset korrumpeerunud rühma, mis ignoreerib rahva tahet või töötab sellele vastu. Erandiks loetakse võimupositsioonil olevad populistid ise ja nende toetajad.<ref name=Mudde914>Cas Mudde 2017, lk 9–14</ref>
 
[[File:HugoChavez1820.jpeg|thumb|[[Hugo Chavez]], populistlik [[VenetsueelaVenezuela]] president]]
Kuigi mõned autorid on seisukohal, et võimule saanud populistid ei saa oma olemuse tõttu ise kaua sel positsioonil püsida, siis on mitmeid näiteid (sh [[Hugo Chavez]]), kus populistid jätkavad edukalt eliidivastast [[retoorika]]t, defineerides ümber "eliidi" tähenduse ja väites, et tegelikku võimu ei hoia demokraatlikult valitud juhid, vaid mingid ebaseaduslikud varjatud jõud. Oma ebaõnnestumisi võidakse näiteks seletada nende vastu suunatud majanduseliidi õõnestustegevusega. "Rahvast" etnilises tähenduses kasutavad [[Euroopa]] [[ksenofoobia|ksenofoobsed]] populistid [[immigrant]]e ja [[rahvusvähemus]]i küll eliidi osaks pea, kuid väidavad, et eliit eelistab seista nende, mitte põliselanike huvide eest. Kui "rahva" ja "eliidi" hulka loetavad inimesed kuuluvad erinevatesse [[etniline grupp|etnilistesse gruppidesse]], siis võib populism muutuda täielikult osaks [[rahvuslus]]est.<ref name=Mudde914 />
 
=== Ideaalse populismi tüübid ===
 
[[Cas Mudde]] on eristanud kolmkolme populismi tüüpi, mis teoorias ja praktikas üksteisega kattuda võivad.
 
*Agraarne populism. Näitena võib tuua [[narodnikud|narodnikute]] liikumise Tsaari-Venemaal. Seda iseloomustas eliidivastane ideoloogia, mis käsitles moraalsuse allikana talupoega ning pidas ühiskonna aluseks põllumajanduslikku eluviisi. Agraarsed populistid väärtustasid väikseid perefarme, nende ühinemist kooperatiividesse, et tugevdada kogukonda ja edendada omavalitsust.
*Majandusliku populismi algus oli 1920. aastatel [[Ladina-Ameerika]]s. Ladina-Ameerika traditsioonis kirjeldati populismi kui mitme klassi poliitilist liikumist, mida iseloomustavad karismaatilised liidrid, kiired reformipoliitikad ning [[revolutsioon]]i mittetunnustamine. Laiemas tähenduses hõlmab majanduslik populism muu hulgas selliseid riigi ülesandeid nagu [[kaitsetoll]]ide rakendamine, [[jõukuse ümberjaotamine]], hoolekandeteenuste laiendamine ning sotsiaalsete partnerite palumine koostööle.
 
*Poliitiline populism on poliitikastiil, mis rajab jäiga jaotuse "rikkumatud inimesed" ja "korrumpeerunud eliit.". Kategooriad on pigem moraalsed. Poliitilistel populistidel on poliitikasse mitmekülgne suhe: ühelt poolt peavad nad seda räpaseks, amoraalsele eliidile iseloomulikuks, teiselt poolt vajavad nad poliitikat selleks, et anda võim tagasi tavainimestele.
 
== Vaata ka ==
 
==Välislingid==
* [[Krõõt Filippov]]. [http://www.muurileht.ee/paslik-kusimus-enne-valimisi-mis-see-populism-oigupoolest-on/ PASLIKPaslik KÜSIMUSküsimus ENNEenne VALIMISIvalimisi: „MIS„Mis SEEsee POPULISMpopulism ÕIGUPOOLESTõigupoolest ONon?”], muurileht.ee, 26. veebruar 2015
 
{{Vikitsitaadid}}
125 912

muudatust