Redaktsioon: 5. jaanuar 2019, kell 16:05 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 102 muudatust P →‎Egiptuse vallutamine ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 5. jaanuar 2019, kell 16:25 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 102 muudatust →‎Egiptuse vallutamine Uuem muudatus →
90. rida: === Egiptuse vallutamine === [[525 eKr]] tungis [[Kambyses II]] Egiptusesse, pärast paarikuust kampaaniat oli kogu riik tema kätte langenud, samaaegselt alistusid talle ka [[Vahemeri\|Vahemere]] ääres elavad liibüa hõimud ja sealsed kreeka kolooniad. Et oma võimu Egiptuses legitimiseerida, kuulutas Kambyses II end [[vaarao]]ks ja väitis, et on viimase vaarao tütrepoeg, samuti Egiptuse jumalate [[Ra (jumal)\|Ra]], [[Horos]]e ja [[Osiris]]e kehastus. Formaalselt rajas ta Egiptuse [[27. dünastia]], mis kestis kuni aastani [[404 eKr]]. Egiptuses veetis Kambyses kolm aastat, otsustades vallutada ka [[Nuubia]]. Kuid tema sõjaretk sinna kukkus täielikult läbi, enamik sõjaväest hukkus ning Egiptuses ja Pärsias puhkesid mässud. Egiptuse ülestõusu surus Kambyses II kohe maha, kuid seejärel, olles teel suruma maha Pärsias puhkenut, mille algatas ta vend Bardia, ta hukkus. === Dareios I === [[File:Tracian state.png_\|pisi\|Traakia 5.–3. sajandil eKr ja [[Dareios I]] sõjakäik Traakiasse 513. aastal eKr]] [[Ahhemeniidid]]e suguvõsast, [[Kambyses II]] sugulane [[Dareios I]] alistas [[usurpaator]]i [[Gaumata]], kes väitis end olevat [[Kyros II]] poeg ning oli [[522 eKr]] enda kätte haaranud enamiku Pärsia suurriigist. Dareios võitis teda ilmselt oktoobris [[521 eKr]] ja tema võimu tunnustasid peagi kõik Pärsia provintsid. Olles end siseriiklikult kindlustanud, asus Pärsia kuningate kuningas (530–486 eKr) Pärsiat jõuliselt laiendama, alistades mõne aastaga viimased sõltumatud [[Väike-Aasia]] lääneranniku kreeka linnad, sealhulgas ka [[Mileetos]]e. Kreeka pärimuse kohaselt Dareios jagas riigi kahekümneks administratiivüksuseks – [[satraapia]]ks. Kyrose-aegse pealinna [[Pasargada]] kõrvale rajati tema valitsusajal uue keskusena [[Persepolis]] hiiglasliku eeskätt tseremoniaalset rolli täitva kuningalossiga. Egiptuses viidi lõpule [[Niilus]]t [[Punane meri\|Puna]]se merega ühendava kanali ehitus. [[Ahhemeniidid]]e suguvõsast ning [[Kambyses II]] sugulane [[Dareios I]] alistas [[usurpaator]]i [[Gaumata]], kes väitis end olevat [[Kyros II]] poeg ning oli [[522 eKr]] enda kätte haaranud enamiku Pärsia suurriigist. Dareios võitis teda ilmselt oktoobris [[521 eKr]] ja tema võimu tunnustasid peagi kõik Pärsia provintsid. Olles end siseriiklikult kindlustanud, asus ta Pärsiat jõuliselt laiendama, alistades mõne aastaga viimased sõltumatud [[Väike-Aasia]] lääneranniku kreeka linnad, sealhulgas ka [[Mileetos]]e. Lisaks võttis ta ette sõjaretki [[sküüdid\|sküütide]] ja teiste [[Must meri\|Mustast merest]] põhjas elavate hõimude vastu, kuid ei suutnud neid alistada. [[512 eKr]] allutas ta endale aga [[Traakia]], seega ulatusid Pärsia valdused juba [[Euroopa]]sse. [[499 eKr]] puhkes Väike-Aasia kreeka linnades ülestõus, mida õhutasid ka [[Joonia meri\|Joonia mer]]e idakalda linnriigid, eriti [[Ateena]] ja [[Eretria]]. Seetõttu otsustas Dareios peale Väike-Aasia ülestõusu mahasurumist ka teisi kreeklasi karistada, kuid tema väimehe [[Mardonios]]e juhitud laevastik jäi ~~Athose~~Kreeka [[Chalkidike poolsaar]]e [[Áthose poolsaar\|Áthose]]e kaljude lähedal [[492 eKr]] tormi kätte ning [[490 eKr]] võitsid kreeklased pärslasi [[Maratoni lahing]]us. Nii kukkus Dareiose sissetung Kreekasse läbi, kuid Väike-Aasia kreeka linnad jäid endiselt tema kätte. Dareiose viimastel valitsusaastatel puhkes ülestõus [[Egiptus]]es, mistõttu kreeklaste karistamine jäi tema poja [[Xerxes I]] ülesandeks. === Kreeka-Pärsia sõjad ===

Ahhemeniidide riik: erinevus redaktsioonide vahel