Krokodillilised: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Snuupo (arutelu | kaastöö)
Snuupo (arutelu | kaastöö)
54. rida:
Krokodilliliste nahk on paks ja keratiniseerunud, lisaks on nahk kaetud omavahel mitte kattuvate soomustega, mis moodustavad looma kehal ridasid ning mustreid. Soomuseid uuendatakse pidevalt [[epidermis]]es olevast rakukihist ning iga soomuse pind kestub perioodiliselt. Soomuste välispind koosneb suhteliselt jäigast [[beeta-keratiin|beetakeratiin]]ist ning soomuste vahel olev ala koosneb paindlikumast [[alfa-keratiin|alfakeratiin]]ist.<ref name="L7YiM" />
 
Enamik soomustest on tugevdatud luuliste plaadikestega, [[osteoderm]]idega, mis kasvavad nende all ning on enam-vähem sama suuruse ja kujuga kui nende peal olevad soomused. Kõige rohkem on neid krokodilliliste seljal ja kaelal ning nendest moodustub loomale kaitsev soomus. Luuplaatidel on tihti ka silmaga nähtav [[köbruke]]stega hari, mis on kaetud raskelt kuluva beetakeratiiniga.<ref name="Grigg326" /> EnamusEnamik looma kolju peal olevast nahast on kolju külge kasvanud.<ref name="biology" /> Kaelal ja looma külgedel on nahk lahtine, kuid kõhupoolel ning saba alaküljel on nahk kaetud korralikes ridades suurte lapikute kilbikestega.<ref name="Grigg326" /><ref name="893DI" /> Kilbikesed on varustatud veresoontega ning arvatavasti võtavad osa looma [[termoregulatsioon]]ist<ref name="Grigg326" />, kas siis neelates või kiirates soojust. Mõnedel soomustel on sees ka poor, mida tuntakse ka kui ISO (ingl. k. "''integumentary sense organ''" – tundlikkuselund, mis asub nahas). Krokodillidel ja gaavialitel on sellised elundid suures osas üle kogu keha, kuid alligaatoritel ja kaimanitel on need ainult pea peal, tavaliselt suu ümber. Nende põhieesmärk ei ole siiani teada, kuid arvatakse, et need võivad olla mehaanilised tundlikkuselundid;<ref name="F3a5w" /> näiteks kui kala möödaujumine tekitab laineid, saab krokodill teada, mis suunast kala tuli ja kuhupoole läheb. Teise seletuse järgi olevat nende ülesanne hoopis eritada nahale õlist [[sekreet]]i, mis hoiab ära muda kleepumise looma naha külge. Kaelal olevatel nahavoltidel ning kloaagi ümber on soomustel paarilised nahanäärmed. Neile on pakutud mitmeid funktsioone. Arvatakse, et nad võivad olla olulised loomade omavahelises [[kommunikatsioon]]is ning mõned tõendid väidavad, et nad eritavad [[feromoonid|feromoon]]e, mida kasutatakse paarumiskäitumistes või pesitsusajal.<ref name="Grigg326" /> Krokodilliliste nahk on väga tugev ning peab hästi vastu liigikaaslaste tekitatud kahjustustele. Lisaks on neil väga tugev [[immuunsüsteem]], mis võimaldab neil kõigest mõne päevaga ravida terveks haavad.<ref name="ILsPZ" />
 
===Vereringe===