|
järvedel on palju suguelundeid näiteks peenis kahe kordne peenis vitt kahe kordne vitt pasa auk ja pasa auk v2 DLC sitaVaHe4000
{{See artikkel| räägib veekogust; Gytis Lukšase filmi kohta vaata artiklit [[Järv (film)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2007}}
[[Pilt:Väimela Alajärv 2012 08.jpg|thumb|[[Väimela Alajärv]]]]
[[Pilt:Crater Lake winter pano2.jpg|thumb|[[Crater Lake]]'i [[vesi]] on väga [[Läbipaistvus|läbipaistev]] ja sügavsinise värvusega]]
'''Järv''' on seisva veega [[siseveekogu]], millel puudub vahetu ühendus [[maailmameri|maailmamerega]] ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Järved tekivad maapinnal olevate munnide täitumisel [[Pinnavesi|pinnaveega]]. Järvede vesi võib olla nii [[Mage vesi|mage]] kui ka [[soolane vesi|soolane]].
Klassikaliselt loetakse järvedeks pinnaveekogusid, mille suurus on vähemalt 1 ha{{lisa viide}}. Väikseid järvi (keskmine ümbermõõt 10–200 m) nimetatakse ''järvikuteks'' (murdes ka: ''lontsik'')<ref name="EEvana"/>.
== Järve karakteristikud ==
Järve tähtsamad karakteristikud on [[valgala]], [[sissevool]], [[väljavool]], toitainete hulk, [[hapniku lahustuvus|lahustunud hapnik]], saasteained, [[pH]] ja [[settimine]].
Järvede veetase sõltub sisse- ja väljavoolava vee hulga erinevusest, võrreldes kogu veemahuga. Tähtsamad sissevooluallikad on [[sademed]] vee pinnale, jõgede ja kanalite üleujutused järve valgalal, [[põhjavesi]] ja kunstlikud allikad väljaspool valgala. Tähtsamad väljavooluallikad on auramine järve pinnalt, pinna- ja põhjaveekaod ning igasugune järvevee väljavõtmine (kasutamine) inimese poolt. Kuna kliimatingimused ja inimese veevajadused muutuvad, siis põhjustab see järvetaseme perioodilisi muutusi.
== Järvede liigitus ==
[[Pilt:Krokatstaindappen (2).JPG|pisi|[[Krokatstaindappen]] [[Osmussaar]]el on [[jäänukjärv]]]]
Laias laastus liigitatakse järvi järgmiselt:
#järved, mis on saanud oma veed maismaalt (tavaliselt sademed);
#järved, mis on merest eraldunud ([[jäänukjärv]]ed).
===Järvenõgude tekke järgi===
*[[Tektoonilised järved|Tektoonilised]] – [[maakoor]]es esinevate [[Pinge (geoloogia)|venituspingete]] tulemusel võivad tekkida [[alang]]ud ja [[Riftiorg|riftiorud]], mis veega täitudes muutuvad sügavateks järvedeks. Sellise tekkega on maailma sügavaim järv [[Baikal]] ning mitmed [[Ida-Aafrika riftivöönd]]i järved.
*Ookeani reliktid – järved võivad tekkida ka [[ookean]]ide sulgumisel. Näiteks [[Kaspia meri]], mis koos [[Must meri|Musta mere]] ja [[Vahemeri|Vahemerega]] on sulgunud [[Tethyse Ookean|Tethyse Ookeani]] jäänuk.
*Mandrijää-alused – järved, mis on kaetud mandrijääga või muu jäämassiiviga (nt [[Vostoki järv]]). Nende järvede vedela vee olemasolu tingib paks jääkiht, mis talitleb soojendajana, mõnikord soojendavad selliseid järvi geotermaaljõud.
*Erosioonilised – tüüpilised [[liustik|liustiku]] (eriti [[mandriliustik]]e) või vooluvete [[Erosioon|uuristatud]] nõod.
*Akumulatiivsed – järvenõod, mis kujunevad mereliste, liustike või vooluvete [[sete]]te kuhjumisel. Nende hulka kuuluvad näiteks [[lammijärved]].
*[[Karstijärved]]<ref name="eelis">[http://loodus.keskkonnainfo.ee/w5/index.php?option=loadarticle&task=view&contid=1175339786 Järvede areng ja tüübid], EELIS infoleht, 3.06.2002</ref> – kujunevad [[Karbonaatkivim|karbonaatse]] [[Aluspõhi|aluspõhja]] ja õhukese [[Pinnakate|pinnakattega]] aladel.
*Vulkaanilised – järved võivad tekkida [[vulkaanipurse]]te tagajärjel tekkinud [[maar]]i või [[kaldeera]]sse.
*Isostaatilised ehk [[rannajärved]] – järvedeks võivad saada endised merelahed, mis [[maakoor]]e [[Isostaasia|isostaatiliste]] liikumiste tõttu on [[Meri|merest]] ära lõigatud.
*[[Meteoriiditekkelised järved]] – järved võivad tekkida [[Meteoriidikraater|meteoriidikraatritesse]]. Näiteks [[Kaali järv]] [[Saaremaa]]l.
*[[Mandrijäätekkelised järved]] – järved, mille tekke on seotud mandrijää taandumisega.
* [[Soojärv]]ed – järved, mis on tekkinud [[soo]]des.
* [[Tehisjärv]]ed – järved, mis on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Nende hulka kuuluvad [[veehoidla]]d, veega täidetud [[karjäär]]id, [[tiik|tiigid]], [[paisjärv]]ed jne.
=== Sisse- ja väljavoolu järgi ===
*[[Umbjärv]]ed – järved, kuhu midagi ei suubu ja ei voola välja.
*[[Lähtejärv]]ed – järved, kuhu midagi ei suubu, aga jõgi või oja voolab välja.
*[[Läbimisjärv]]ed – järved, kuhu suubuvad ja kust voolavad välja jõed ja/või ojad.
*[[Suubumisjärv]]ed – järved, kuhu suubuvad jõed ja/või ojad, aga midagi ei voola välja.
[[Pilt:Matsimäe Pühajärv.jpg|pisi|[[Matsimäe Pühajärv]] on huumustoiteline järv]]
=== Toitelisuse ehk troofsuse järgi===
{{Vaata|Järvetüübid}}
Järvi saab tüpidiseerida vee toitainete hulga järgi ([[troofsus]])<ref name="eelis"/>, mis mõjutab suuresti taimede kasvu.
* Vähetoitelised ehk [[oligotroofne järv|oligotroosed järved]] – üldiselt puhtaveelised ja vähese taimestikuga.
* Kesktoitelised ehk [[Mesotroofne järv|mesotroofsed järved]] – hea vee läbipaistvuse ja keskmise toitainete tasemega.
* Rohketoitelised ehk [[Eutroofne järv|eutroofsed järved]] – on rikastunud toitainetega, seal kasvab lopsakas taimestik, suvel võib esineda [[veeõitseng]].
* Ülirohketoitelised ehk [[Hüpertroofne järv|hüpertroofsed järved]] on kõige toitaineterikkamad, nad on tavaliselt väike läbipaistvusega ning sageli esineb neis hävitavaid veeõitsenguid.
* Poolhuumustoitelised ehk [[Semidüstroofne järv|semidüstroofsed järved]]
* Huumustoitelised ehk [[düstroofne järv|düstroofsed järved]]
* Segatoitelised ehk [[düseutroofne järv|düseutroofsed järved]]
* Lubjatoitelised ehk [[alkalitroofne järv|alkalitroofsed järved]]
* Rauatoitelised ehk [[siderotroofne järv|siderotroofsed järved]]
* Soolatoitelised ehk [[halotroofne järv|halotroofsed järved]]
==Kümme suurimat järve pindala järgi==
#[[Kaspia meri]]
#[[Ülemjärv]]
#[[Victoria järv|Victoria]]
#[[Huroni järv|Huron]]
#[[Michigani järv|Michigan]]
#[[Tanganjika järv|Tanganjika]]
#[[Baikal]]
#[[Suur Karujärv]]
#[[Njassa järv|Njassa]]
#[[Suur Orjajärv]]
==Kümme suurimat järve mahu järgi==
#[[Kaspia meri]]
#[[Baikal]]
#[[Tanganjika järv|Tanganjika]]
#[[Ülemjärv]]
#[[Njassa järv|Njassa]]
#[[Michigani järv|Michigan]]
#[[Huroni järv|Huron]]
#[[Victoria järv|Victoria]]
#[[Suur Karujärv]]
#[[Suur Orjajärv]]
==Vaata ka==
*[[veehoidla]]
*[[Eesti järved]]
*[[Eesti järvede loend]]
*[[maailma järvede loend]]
*[[suurimate järvede loend]]
*[[järveelustik]]
== Viited ==
{{Viited|allikad=
<ref name="EEvana">{{EEvana|4|206}}</ref>}}
== Välislingid ==
*Phillips, N. jt. (aastaarvuta). Järve Taskuraamat. Terrene Institute. 172 lk. (Raamat on valminud otsetõlkena inglise keelest ega ole kohandatud Eesti oludele).
{{Commonscat|Lakes}}
[[Kategooria:Järved| ]]
[[Kategooria:Hüdroloogia]]
| 