Sõrve poolsaar: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
2. rida:
'''Sõrve poolsaar''' on suur [[poolsaar]] [[Eesti]]s [[Saaremaa]] edelaosas. Selle pindala on umbes 180 km², pikkus umbes 32 km ja laius kuni 10 km. Sõrve poolsaare lõunapoolseim koht on [[Sõrve säär]].
[[Pilt:Sorve saar.JPG|pisi|[[Sõrve tuletorn]] poolsaare lõunatipus [[Sõrve säär]]el.]]
Poolsaare keskosas asub [[Sõrve kõrgustik]], mille kõrgus on kuni 36,6 m. Kõrgustiku nõlvad on meri murrutanud astanguteks. Poolsaare rannikul paiknevad [[luitestik]]ud ([[Viieristi]]l jtjm), rannavallid ja madalad [[pank (geoloogia)|pangad]] ([[Kaugatoma pank|Kaugatoma]], [[Ohessaare pank|Ohessaare]]).
 
Sõrve poolsaare osa territooriumi on kaitse all. Seal asuvad [[Viieristi looduskaitseala]] ja [[Ohessaare maastikukaitseala]].
8. rida:
Poolsaar on kaetud metsadega. Kasvavad [[harilik jugapuu|jugapuu]], [[tuhkpihlakas]], [[luuderohi]].
 
Esimest korda on Sõrve poolsaart mainitud aastal [[1234]] (nimekujul ''Sworve''). Ajaloolised nimetusednimed on (''Simpernes,'' ja полуостров Симпернес'').
 
1941. aastal mobiliseeriti [[Punaarmee]]sse 240 Sõrve meest, kellest tuli tagasi 82 ja langes 154.<ref>Salme Sõjaveteranide Klubi dokumentidest.</ref> Oktoobris [[1941]] ja oktoobris-novembris [[1944]] olid Sõrve poolsaarel rasked lahingud. Sõrve poolsaarel asuv [[Salme vald]] oli sõjas kõige enam kannatada saanud piirkond Eestis.<ref>Eesti rahva kannatuste aasta. 1943.</ref>