NAD: erinevus redaktsioonide vahel

'''NADH''' on aktiveeritud kandja, mis kannab toitainete oksüdeerimisel [[Elektron|elektrone]]. NADH-vorm on [[Redutseerimine|redutseeritud]] vorm, NAD⁺ (pürimidiinnukleotiid nikotiinamiidadeniindinukleotiid) on [[Oksüdeerimine|oksüdeeritud]] vorm. NAD⁺-i nimetus pärineb elektronkandja reaktiivsest osast, [[Nikotiinamiiditsükkel|nikotiinamiiditsüklist]], mis on pärit [[Vitamiinid|vitamiinist]] [[niatsiin]]. NAD⁺ osaleb [[Redoksreaktsioon|redoksreaktsioonides]], kus ta [[Oksüdeerija|oksüdeerijana]] seob kaks elektroni ja [[VesinikaatomVesinik|vesinikaatomi]], ja tekib redutseeritud vorm NADH.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Tymoczko, J. L., Berg, J. M., & Stryer, L.|pealkiri=Biokeemia lühikursus|aasta=2016|koht=Tallinn|kirjastus=TTÜ kirjastus|lehekülg=}}</ref> NADH on seega aktiveeritud kandja, mis kannab toitainete oksüdeerimisel [[elektron]]e.

[[Glükolüüs|Glükolüüsi]] teises etapis, kus kolmesüsinikulised ühendühendid muundatakse [[Püruvaat|püruvaadiks]], kasutatakse taandajana NAD⁺-i. Redoksreaktsiooni käigus muudetakse [[glütseeraldehüüd-3-fosfaat]] ehk GAP [[1,3-bifosfoglütseraadiks]], mida tehakse glütseeraldehüüd-3-fosfaadi [[Dehüdrogenaas|dehüdrogenaasi]] abil. Dehüdrogenaasid kasutavad tavaliselt katalüüsil NAD⁺-i või NADH-i, olenevalt sellest kas H-aatomit on vaja siduda või kanda üle aktseptormolekulile.<ref name=":0" />[[Fail:Glycolysis-2.gif|pisi|Glükolüüs]]

Selleks, et glükolüüs kestaks edasi, on vaja taastoota NAD⁺-i,. sedaSeda tehakse püruvaadi metaboliseerimise käigus. Glükoosist tekib [[püruvaat]], mis võib muunduda edasi kolmel viisil:

[[Fermentatsioon|Fermentatsioonid]] ehk käärimised on protsessid, mis toimuvad anaeroobsetes tingimustes ja mille käigus tekib [[Adenosiintrifosfaat|ATP]]. Fermentatsioonid on üks viis, kuidas [[Oksüdeerimine|oksüdeerida]] NADH-i ja taastoota NAD⁺-i . [[Alkoholkäärimine|Alkoholkäärimise]] käigus tekib NAD⁺ [[Atseetaldehüüd|atseetaldehüüdi]] muundumisel etanooliks. [[Piimhappekäärimine|Piimhappekäärimises]] tekib NAD⁺ püruvaadi muundumisel laktaadiks. Mõlemaid protsesse viib läbi rakusisene ensüüm dehüdrogenaas, mis viitab NADH-i ja NAD⁺-i kasutamisele reaktsioonis.<ref name=":0" />

Tsitraaditsüklis ei saada palju [[Adenosiintrifosfaat|adenosiintrifosfaati]] eehk ATP-d, kuid kasutatakse NAD⁺-i kolm korda. See tähendab, et [[Tsitraaditsükkel|tsitraadist]] eraldatud elektronid seotakse ja tekib kolm korda NADH-i, mida kasutatakse ATP tootmisel. Tsitraaditsüklis liiguvad elektronid läbi [[Membraan|membraani]], kasutades selleks [[Valk|valke]], ning liikumisel tekib [[prootongradient]], mis aitab [[ADP]]-st toota ATP-d. Tsitraaditsükkel koosneb kahest osast, kus esimeses NAD⁺-i kandjaid kasutatakse [[isotsitraadi]] muundamisel [[A-ketoglutaraat|a-ketoglutaraadiks]] ja viimase muundamisel [[suktsinüül-CoA]]-ks. Teises osas kasutatakse NAD⁺-i [[Malaat|malaadi]] muundamisel uuesti oksaalatsetaadiks.<ref name=":0" />

Mida vanemaks inimene saab, seda madalamaks muutub NAD⁺-i tase kehas. Põhjuseks on [[Tsütotoksilised T-rakud|CD-38]], mis hävitabhävitavad NAD⁺iNAD⁺-i kehale mittekahjulikulmittekahjulikule tasemeltasemele. Tegelikult aitab NAD⁺-i hävitamine reguleerida [[Uni|unetsüklit]] ja toitumist. NAD⁺-rikaste [[Toidulisaained|toidulisandite]] manustamisel on võimalik vananemisprotsessi edasi lükata. <ref name=":1" />