Keeletehnoloogia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Keeletehnoloogia''' (
Keeletehnoloogia on välja kasvanud [[Arvutilingvistika|arvutilingvistikast]], milles tegeldakse eelkõige kirjaliku keele arvutitöötluse teoreetiliste aspektidega ja seda peetakse pigem [[lingvistika]] haruks
Keeletehnoloogiat on kitsamalt tähistatud ka terminiga ''inimkeeletehnoloogia'' (ingl k ''human language technology'') – inimkeele käsitlemiseks loodud tarkvarasüsteemid.<ref>{{Netiviide|Autor=Liin, Krista, Kadri Muischnek, Kaili Müürisep, Kadri Vider|URL=https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:121285|Pealkiri=Eesti keel digiajastul = The Estonian language in the digital age|Väljaanne=|Aeg=2012|Kasutatud=04.01.2019}}</ref> ▼
▲Keeletehnoloogia on välja kasvanud [[Arvutilingvistika|arvutilingvistikast]], milles tegeldakse eelkõige kirjaliku keele arvutitöötluse teoreetiliste aspektidega ja seda peetakse pigem [[lingvistika]] haruks. Termin ''keeletehnoloogia'' võeti kasutusele 1990. aastal, kui infotehnoloogia edenedes hakkas arvutilingvistika alal tekkima vajadus spetsiifilisema eristuse järele.<ref name=":0" />
[[Keeletehnoloog|Keeletehnoloogid]] kasutavad arvutilingvistikas välja töötatud teooriaid, et luua rakendusi (nt arvutiprogramme), mis võimaldavad inimkeelt arvuti abil töödelda ja mõista. Tänapäeval on keeletehnoloogia tuntumateks valdkondadeks [[masintõlge]], [[arvutileksikoloogia]], [[dialoogisüsteem]]id, [[kõneanalüüs]] ja [[kõnesüntees]].
Sageli käsitatakse ''keeletehnoloogiat'' ja [[Loomuliku keele töötlus|''loomuliku keele töötlust'']] sama mõistena.▼
Keeletehnoloogia peamisteks komponentideks on [[keeleressursid]] ja [[keeletarkvara]].<ref name=":0" />
Termin ''keeletehnoloogia'' võeti kasutusele 1990. aastal, kui infotehnoloogia edenedes hakkas arvutilingvistika alal tekkima vajadus spetsiifilisema eristuse järele.<ref name=":0" />
▲Keeletehnoloogiat on kitsamalt tähistatud ka terminiga ''inimkeeletehnoloogia'' (
▲Sageli käsitatakse ''keeletehnoloogiat'' ja ''[[
== Keeletehnoloogia areng Eestis ==
16. rida ⟶ 19. rida:
[[1994]]. aastal kaasati Eesti arvutilingvistid ja keeletehnoloogid [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] COPERNICUS-programmi, mille tulemusel avanes Eesti keeletehnoloogia uurimisrühmadele võimalus osaleda rahvusvahelistes projektides.<ref name=":0" /> Lisaks teadus- ja tehnoloogiauuringutele on Eesti keeletehnoloogia arengut toetatud ka kõrghariduse tasemel. Tartu Ülikoolis saab õppida nii keeletehnoloogiat<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.ut.ee/et/94964|Pealkiri=Informaatika ja infotehnoloogia|Väljaanne=Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskonna koduleht|Aeg=|Kasutatud=04.01.2019}}</ref> kui arvutilingvistikat<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.ut.ee/et/ut-oppekavad/eesti-soome-ugri-keeleteadus-0|Pealkiri=Tartu Ülikooli õppekavad: eesti ja soome-ugri keeleteadus|Väljaanne=|Aeg=2018|Kasutatud=04.01.2019}}</ref>.
Alates 2006. aastast rahastatakse keeletehnoloogia projekte riiklikest programmidest. Aastatel 2006–2010 oli käigus programm
== Vaata ka ==
23. rida ⟶ 26. rida:
* [[Kõnelejatuvastus]]
* [[Kõnesüntees]]
== Viited ==
{{Viited}}
==Välislingid==
*
*[https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/3066 Mis on keeletehnoloogia?]
*[https://nlp.cs.ut.ee/Main/HomePage?userlang=et Tartu Ülikooli keeletehnoloogia uurimisrühm]
▲== Viited ==
[[Kategooria:Arvutilingvistika]]
|