Redaktsioon: 4. jaanuar 2019, kell 11:41 redigeeri Sirlizupping (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 875 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 4. jaanuar 2019, kell 12:06 redigeeri eemalda Sirlizupping (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 875 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: '''Keeletehnoloogia''' (ingl ''language technology'') on erialadevaheline valdkond, mis tegeleb keelelise informatsiooni – teksti ja kõne – arvutitöötluseks vajalike meetodite uurimise ja rakenduste arendamisega. See põhineb teadmistel keele ehitusest ja funktsioneerimisest ning hõlmab mitmeid valdkondi, nagu [[psühholoogia]], kognitiivsed teadused, [[arvutiteadus]], [[tehisintellekt]], [[signaalitöötlus]], [[matemaatika]], [[statistika]] jm.<ref name=":0">Meister, Einar 2018. Keeletehnoloogia ja eesti keel. – Sõida tasa üle silla: Raamat eesti keelest ja meelest (toim. Raimo Raag, Jüri Valge), Tallinn-Tartu: EKSA, Libris ID: <nowiki>http://libris.kb.se/bib/199gnpx2z084rpjb</nowiki>.</ref> onÜldiselt ~~[[arvutilingvistika]]~~peetakse praktiline pool. Keeletehnoloogid kasutavad arvutilingvistikas välja töötatud teooriaid, et luua rakendusi (nt arvutiprogramme), mis võimaldavad inimkeelt arvuti abil töödelda ja mõista. Tänapäeval on keeletehnoloogia tuntumateks valdkondadekskeeletehnoloogiat [[~~masintõlge~~informaatika]], ~~[[arvutileksikoloogia]], [[dialoogisüsteem]]id, [[kõneanalüüs]] ja [[kõnesüntees]]~~haruks. Keeletehnoloogiat on kitsamalt tähistatud ka terminiga ''inimkeeletehnoloogia'' (ingl k ''human language technology'') – inimkeele käsitlemiseks loodud tarkvarasüsteemid.<ref>{{Netiviide\|Autor=Liin, Krista, Kadri Muischnek, Kaili Müürisep, Kadri Vider\|URL=https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:121285\|Pealkiri=Eesti keel digiajastul = The Estonian language in the digital age\|Väljaanne=\|Aeg=2012\|Kasutatud=04.01.2019}}</ref> Mõnes kohtades käsitletakse keeletehnoloogia ja [[Loomuliku keele töötlus\|loomuliku keele töötlust]] arvutil ühe mõistena.▼ Keeletehnoloogia on välja kasvanud [[Arvutilingvistika\|arvutilingvistikast]], milles tegeldakse eelkõige kirjaliku keele arvutitöötluse teoreetiliste aspektidega ja seda peetakse pigem [[lingvistika]] haruks. Termin ''keeletehnoloogia'' võeti kasutusele 1990. aastal, sest infotehnoloogia edenedes hakkas arvutilingvistika alal tekkima vajadus spetsiifilisema eristuse järele.<ref name=":0" /> Keeletehnoloogid kasutavad arvutilingvistikas välja töötatud teooriaid, et luua rakendusi (nt arvutiprogramme), mis võimaldavad inimkeelt arvuti abil töödelda ja mõista. Tänapäeval on keeletehnoloogia tuntumateks valdkondadeks [[masintõlge]], [[arvutileksikoloogia]], [[dialoogisüsteem]]id, [[kõneanalüüs]] ja [[kõnesüntees]]. ▲~~Mõnes kohtades~~Mõnikord käsitletakse ~~keeletehnoloogia~~''keeletehnoloogiat'' ja [[Loomuliku keele töötlus\|''loomuliku keele töötlust'']] arvutil ühe mõistena. == Vaata ka ==

Keeletehnoloogia: erinevus redaktsioonide vahel