Kriminaalmenetlus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Kategooria:Õigusteadus |
PResümee puudub |
||
10. rida:
Oluline kriminaalkohtumenetluse põhimõte on [[süütuse presumptsioon]], mis osutab viisile, kuidas tuleb kohelda inimest, keda pole veel süüdi mõistetud.<ref>U. Lõhmus. lk 61.</ref> Süütuse presumptsiooni tunnustatakse kõikides olulistes rahvusvahelistes inimõiguse dokumentides ning seda sisaldab Eesti Vabariigi põhiseaduse § 22 lg 1, mis sätestab, et inimest ei tohi kohelda kuriteos süüdi olevana enne, kui on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.<ref>U. Lõhmus. lk 60.</ref> Süütuse presumptsioon hõlmab ka tõendamisreeglit.<ref>U. Lõhmus. lk 62.</ref> Eesti Vabariigi põhiseaduse § 22 lg 2 alusel ei ole keegi kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama.<ref>Eesti Vabariigi põhiseadus. – RT 1992, 26, 349.</ref>
==
[[Kohtueelne menetlus]] on menetlusstaadium, kus luuakse alus süüdistusakti koostamisele.<ref name=":0">E. Kergandberg, M. Sillaots, lk 258.</ref> Kohtueelse menetluse käigus kogutakse tõendusteavet ja luuakse kohtumenetluseks vajalikud tingimused.<ref name=":1">Kriminaalmenetluse seadustik. – RT I 2003, 27, 166.</ref> Kohtueelses menetluses otsustatakse, kas kuriteo asjaolusid on võimalik kohtulikul arutamisel tõendada, kas lõpetada kriminaalmenetlus otstarbekuse põhimõttel või jätkata menetlust ja koostada süüdistusakt, kas jätkata kriminaalmenetlust üldkorras või kasutada lihtmenetluse vormi.<ref name=":0" />
Kohtueelses menetluses on uurimisasutuse ja prokuratuuri ülesanne välja selgitada asjaolud, mis õigustavad ja süüstavad kahtlustatavat ning süüdistatavat.<ref name=":1" /> Uurimisasutusel ja prokuratuuril on õigus kasutada kõiki seadusega lubatud toiminguid, kui need on kohased ja vajalikud tõendusteabe kogumiseks või muude tingimuste loomiseks kohtumenetluseks.<ref name=":0" /> Nii liht- kui ka üldmenetluse puhul on kohtu jaoks määrava tähtsusega kohtueelselt menetlust teinud ametniku töö põhjalikkus ja korrektsus.<ref>U. Krüger. Kriminaalmenetlus: tõendamine kohtueelses menetluses: üldkäsitlus. Tallinn: Sisekaitseakadeemia 2007, lk 19.</ref>
| |||