Urartu: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Urartu in comparison with states in 2008-en.svg|pisi|Urartu tänapäeva riigipiiride taustal, [[8. sajand eKr|8. sajandil eKr]]]]

'''Urartu''' ([[akadi keel|assüüria keeles]] ''māt Urarṭu''<ref>Eberhard Schrader "The Cuneiform inscriptions and the Old Testament" 1885, p. 65.</ref>; [[akadi keel|babüloonia keeles]] ''Urashtu'') ehk '''Urartu kuningriik''' ehk '''Vani kuningriik''' ([[urartu keel]]es ''Biai'' või ''Biainili''<ref name="Hewsen-2000">Robert H. Hewsen ""Van in This World; Paradise in the Next" The Historical Geography of Van/Vaspurakan" Rmt: Richard G. Hovannisian "Armenian Van/Vaspurakan. Historic Armenian Cities and Provinces" Costa Mesa, California: Mazda Publishers, 2000, lk 13</ref>; armeenia keeles Ուրարտու (''Urartu'')) umbes 860 – 590 eKr [[Armeenia mägismaa]]l asunud kuningriik, mille keskmes oli [[Vani järv]] praeguse [[Türgi]] idaosas. Selle pealinn [[Tušpa]] asus Vani järve kaldal, ligikaudu samas asub tänapäeval [[Van (Türgi)|Vani]] linn.

Riigi suurima vägevuse ajal [[8. sajand eKr|8. sajandil eKr]] ulatus riik Põhja-[[Mesopotaamia]]st Lõuna-[[Kaukaasia|Kaukaasia]]ni ning läänes välja [[Vahemeri|Vahemereni]] hilisema [[Kiliikia]] alal. Riigi territoorium hõlmas osa tänapäeva [[Türgi]] alast, kogu tänapäeva [[Armeenia]] ala [[Sevani järv]]e ümbruses, tänapäeva [[Iraan]]i ala loodeosa [[Urmia järv]]e ümbruses, ning tänapäeva [[Gruusia]] ala lõunaosa ja osa tänapäeva [[Aserbaidžaan]]i alast. Riik ulatus [[Kura jõgi|Kura jõest]] põhjas [[Taurus]]e eelmägedeni lõunas ning [[Eufrat]]i jõest läänes [[Kaspia meri|Kaspia mereni]] idas<ref>Mack Chahin "The Kingdom of Armenia" London: RoutledgeCurzon, 2001, p. 105.</ref>.

Urartu pindala oli umbes 520 000 km².

 

Rangelt võttes on ''Urartu'' [[assüüria keel|assüüriakeelne]] nimi piirkonna kohta, seal asunud riigi kohta kasutatakse tänapäeva [[historiograafia]]s termineid ''Urartu kuningriik'' või ''Biainili'' (nimi, mida kasutati urartukeelsetel raidkirjadel). Vajadust eristada piirkonda riigist kirjutas juba [[Friedrich Wilhelm König]] 1955. aastal.<ref>F. W. König, ''Handbuch der chaldischen Inschriften'' (1955).</ref> Urartu vastab tänapäeva [[Armeenia mägismaa]]le, mis asub [[Väike-Aasia]], [[Mesopotaamia]] ja [[Kaukasus]]e mägede vahel.