Rooma keisririik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
142. rida:
Impeeriumi nõrgenemise esimesed tunnused ilmnesid keiser (161–180) [[Marcus Aurelius]]e ajal sõdades läänegermaani hõimu [[markomannid]]ega, kes elasid 1. sajandist eKr [[Main]]i jõgikonnas.
{{vaata|Markomanni sõda}}, ''([[166]]–[[180]])''
[[2. sajand]]i lõpus oli vallutuste lakkamise tõttu Rooma [[orjandus]]ele tuginev majandus (sõdades saadi orje) sattunud kriisi, valitud ametnikud oli asendunud väljaõppe saanutega. Ametid olid muutunud müüdavaks. Teedel ja meredel olid võimust võtmas teeröövlid ja [[piraat|piraadid]] ning püüdlused kriisi lahendada viisid [[dominaat|dominaadi]] tekkeni.
Peale keiser [[Commodus]]e mõrvamist aastal [[192]], [[Viie keisri aasta|Viie keisri aastat ja sellele järgnenud kodusõda]] (193-196 pKr), keisrite [[Pertinax]]i ning [[Didius Julianus]]e tapmist aastal [[193]] võitlesid omavahel väejuhid [[Septimius Severus]], [[Pescennius Niger]] ja [[Clodius Albinus]]. Võidukaks osutus Severus, kes pani sellega aluse [[Severuste dünastia]]le.
===Severuste dünastia===
{{vaata|Severuste dünastia}} ''(193–235 pKr), [[Septimius Severus]], [[Caracalla]], [[Macrinus]], [[Severus Alexander]]''
| |||