|
'''Sponsor''' ehk '''toetaja'''<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://keeleabi.eki.ee/artiklid/sponsor.html|Pealkiri=Sponsor|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=21.11.2017}}</ref> on osapoolosaline, kes pakub raha, tooteid ja/või teenuseid, et soodustada mingimingit ettevõtmise läbiviimistettevõtmist või toetada mõne isiku või organisatsiooni tegevust. Tavaliselt tähendab sponsorlus, et toetaja aitab omakaasa tegevuseselliste teadus-, kultuuri- ja sellespordiürituste tulemustegakorraldamisele, otseseltmis mitteei seotudole teadus-,tema kultuuri-tegevuse jaega spordiüritusiselle läbitulemusega viiaotseselt seotud. Sponsorluse üks põhiline eesmärk on kanda toetatava ettevõtmise, [[Organisatsioon|organisatsiooni]] või üksikisiku positiivne kuvand ja head emotsioonid üle sponsori [[Bränd|brändile]].<ref>{{Netiviide|Autor=Kristjan Seema|URL=http://www.bestmarketing.ee/uudised/2017/05/29/ekspert-soovitab-kuidas-leida-sponsoreid|Pealkiri=Kuidas leida sponsoreid?|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=21.11.2017}}</ref>
[[Sponsorlus]] (inglise ''sponsorship'') on eraettevõtte ja kunstniku, kunstiprojekti või kultuuriasutuse vaheline ärisuhe, millest võidavad mõlemad osapooled. Ettevõtte eesmärk on parandada toodete või teenuste müüki ja üldist mainet. Tavaliselt spondeeritakse [[Reklaam|reklaami]] ostmise, toote- ja üritusturunduse või muude turundusvahenditega. Sponsorsummad on osa ettevõtte müügiedenduskuludest.<ref>{{Raamatuviide|autor=Arts & Business|pealkiri=Arts & Business sponsorship manual|aasta=2001|koht=London|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
== Sponsorite leidmine ==
Paljudel [[Ettevõte|ettevõtetel]], kes eri projekte ja ettevõtmisi sponsivadspondeerivad, on olemas kindel kava, [[sihtrühm]] ja [[valdkond]], mida ja kuidas nad toetavad. [[Ürituse]] sponsorlust planeerides ja sponsoreid valides soovitatakse seepärast endale selgeks teha järgnevadjärgmised punktid<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=http://lauluvaljak.ee/blogi/kuidas-toimib-urituse-sponsorlus/|Pealkiri=Kuidas toimub ürituste sponsorlus?|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=21.11.2017}}</ref>:
* Mis ettevõtetega on täpsemalt tegemist ontegu?
* Kuidas sobib selle ettevõtte sponsorlus üritusega kokku sobib?
* Mida saab toetuse küsija pakkuda sponsorile?
* Kuidas saab ettevõte üritusele kaasa aidata: kasmille tootesponsorlus või rahaline sponsorluskaudu?
Ürituse ja sponsori omavaheline kokkusobivus on üks võtmeküsimusi, näiteks lasteüritusele ei sobi sponsoriks alkoholitootja. Nii tuleks sponsorit otsides püüda mõista, mis tüüpi ettevõte saaks koostööst enim kasu.<ref name=":0" />
=== Soovitused sponsorluse küsijatele ===
Tänapäeval on nii kodu- kui ka välismaal võimalik eri fondide poole pöörduda, kuid alati oleks kasulik enne tutvuda potentsiaalsete [[Finantseerimisallikas|finantseerimisallikatega]]. Enamikul on väga kindel suunitlus ja nende eraldatav toetus on ühekordne.<ref>{{Raamatuviide|autor=Reet Valgmaa|pealkiri=Kuidas küsida raha?|aasta=1996|koht=|kirjastus=|lehekülg=5}}</ref>
Tuleb mõelda, kes on ettevõtmise [[sihtrühm]], millist kogemust soovitakse pakkuda ja millised on ürituse arenguvõimalused. Võiks leida [[Brändi|brändid]], kellel on ettevõtmisega sarnane sihtrühm ja [[väärtused]] ning kelle igapäevane äritegevus seostub korraldatava [[Üritus|üritusega]]. Ettevõtmise kohta tuleks koostada lühike ja lööv tutvustus piltide või videotega. Ühele brändile tuleks teha konkreetne pakkumine, kus selguks, millised väärtused ja emotsioonid kanduksid sellest ettevõtmisest brändile üle kanduksid, kuidas on seotud sihtrühmad, milline on seos brändi tegevusalaga ning millised promotsioonireklaami- ja müügivõimalused tekivad. Mõelda võiks ka sellele, kas on võimalusi, kuidas bränd saaks ettevõtmise toetamise tulemuslikkust hinnata. Kui pakkumine on teele pandud, võib paari päeva pärast üle helistada. Kohtumisel tuleks vestluspartnerit hoolega kuulata ning olla paindlik ja avatud.<ref>{{Netiviide|Autor=Kristjan Seema|URL=http://www.bestmarketing.ee/uudised/2017/05/29/ekspert-soovitab-kuidas-leida-sponsoreid|Pealkiri=Kuidas leida sponsoreid?|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=21.11.2017}}</ref>
Kui sponsorid on välja valitud ning olulised koostööpunktid edukalt kaardistatudvälja selgitanud, on vaja sponsorite poole pöörduda. Sponsoritega tuleks kontakteeruda võimalikult vara, sest ettevõtted kinnitavad oma [[Eelarve|eelarved]] eri aegadel. [[Ettevõte|Ettevõtted]] eraldavad kindla osakaaluhulga vabu vahendeid igaks aastaks ning kui raha on juba ära planeeritud, on raske huvipakkuvat projekti toetada, isegi kui soov on suur.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://lauluvaljak.ee/blogi/kuidas-toimib-urituse-sponsorlus/|Pealkiri=Sponsorite poole pöördumine|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=21.11.2017}}</ref>
=== Kommunikatsioon ja järeltegevused sponsoritega ===
[[Eesti]] tasandil toimib sponsoritega suhtlemisel eelkõige sirgjooneline ja professionaalne suhtlemisviis, mis ei võta palju aega ega ole liiga ülevoolav. Kasulik on tutvusringkonnalt abi paluda ja teha vajaduselvajaduse korral lobitööd, et leida kontaktisik potentsiaalsest sponsorfirmast. Infomeilile kirjutamine ei too tihtipeale soovitavat tulemust ning otsekontakt on alati efektiivsem ja aegasäästvam. Olulisel kohal sponsorite kommunikatsiooni korraldamisel on sponsorite logode ja muude materjalide kasutamine, nende meelespidamine ning tänamine. Kogenud korraldaja pildistab sponsori [[Reklaam|reklaammaterjale]] ja tooteid, mida on ürituse käigus kasutatud. Lisaks on soovituslik teha sponsoritele mõeldud lühike kokkuvõte üritusest.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://lauluvaljak.ee/blogi/kuidas-toimib-urituse-sponsorlus/|Pealkiri=Kommunikatsioon ja järeltegevused sponsoritega|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=21.11.2017}}</ref>
== Sponsorluse kategooriad ==
KilpälaEristatakse on jaotanudnelja sponsorluse nelja kategooriassekategooriat:<ref>{{Netiviide|Autor=Matti Kilpelä|URL=http://www.diva-portal.org/smash/get/diva2:323392/FULLTEXT01.pdf|Pealkiri=Sponsoring local sports|Väljaanne=|Aeg=2010|Kasutatud=27.11.2017}}</ref>:
# [[otsene sponsorlus]],
# [[varjatud sponsorlus]],
# [[otsene heategevus]].
Otsese sponsorluse korral on [[koostöö]] sätestatud [[Leping|lepinguga]], milles on tulemuse tagamiseks kirjas poolte õigused ja kohustused ning fikseeritud tegevused. Varjatud sponsorluses ootab sponsor oma tegevusele positiivset mõju, aga lepingus ei ole sponsoreeritavaletoetatavale fikseeritud nõudmisi. Varjatud heategevuse korral on kokku lepitud mõningad tegevused ja nõudmised, aga sponsor ei oota investeeringult oma tegevusele otsest mõju. Otseses heategevuses ei oota annetaja mingisuguseid vastuteeneid. Tänapäeval on sponsorlus ja [[heategevus]] muutumas rohkem otseseks tegevuseks ja väheneb varjatud sponsorluse osakaal.<ref name=":2" />
Sponsorlus pakub osapooltele mitmekülgseid võimalusi (platvorme), mis omakorda võimaldavad suhelda ja luua kontakte eri osapooltega.<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Tony Meenaghan, Damien McLoughlin, Alan McCormack.|pealkiri=Measuring Sponsorship Performance|aasta=2013|koht=|kirjastus=|lehekülg=445}}</ref>. Ettevõtete ja organisatsioonide jaoks on sponsorlus hea võimalus luua uusi ärilisi kontakteärikontakte, parandada mainet ja nähtavust [[Turg|turul]] ning avalikke suhteid.
== Sponsorluse põhjused ==
Eri valdkondi ja üritusi toetatakse mitmel põhjusel. [[Sotsiaalvaldkond|Sotsiaalvaldkonnaga]] tegeldes püüab firma näidata end ühiskonnast hooliva ettevõttena, spordi toetamine on pigem äriline käik, sest sellega saab reklaami teha, [[Kultuur|kultuuri]] toetamine annab võimaluse tegelda üritusturundusega. Järgmisena on välja toodud motivatsioonitegureid
Motivatsioonitegureid:<ref>{{Raamatuviide|autor=Anu Kivilo, Kadi Herkül|pealkiri=Kuidas korraldada kultuuri?|aasta=2006|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=33–34}}</ref>:
# Kõige enam leiavad toetust ettevõtmised, mis on kuidagi seotud firma tegevuse või toodanguga. Nii on üsna loomulik, et kommitööstus toetab lastega seotud ettevõtmisi, kütusefirma motosporti, pangad arvutikoolitusi jne.
# Nii [[toetaja]] kui ka toetatav peavad jagama ühiseid väärtusi. [[Turuliider]] äris soovibtoetab toetadaoma omas valdkonnasvaldkonna suurimat, rohelise mõtteviisi edendaja toetabaga keskkonnaprojekte.
# Sponsorlus ja heategevuslik toetamine parandabparandavad firma üldist mainet. Kuna firmad on leidnud, et otseselt on väga raske mõõta, kui palju üks või teine toetus firmale tagasi toob, siis käsitletakse toetamist pikaajalise investeeringuna. Firma üldine maine ei ole oluline vaid väljapoole, eelkõige on– see on tähtis eelkõige töötajatele ja olemasolevatele klientidele. Kunsti ja kultuuri toetamine on firmadele samuti kasulik, mistõttu pole harvad juhtumid, kus firma pöördub ise koostööettepanekuga kultuuriorganisatsiooni poole. Koostööd soovitakse teha vaid tugevate organisatsioonide ning kvaliteetprojektidega. Ühekordsed üritused ja uustulnukad saavad toetust harvem.
# Toetustegevusega motiveerib firma oma töötajaid. Ürituste korralduskomiteedes osalemine annab töötajatele häid võimalusi saada uusi kogemusi ning elamusi, mida igapäevatöö ei paku.
# Sponsorlus on firma avalike suhetesuhtekorralduse ja turundusstrateegia osa. Kuna tarbijad püüavad massreklaami mitte märgata, siis on sponsorlus üks viis, kuidas teistest firmadest eristuda. KultuurisündmusteKultuuriürituste kaudu saab firma suurtele klientidelesuurklientidele midagi pakkuda. Sponsorlust kajastatakse [[Meedia|meedias]] ja see on pigem reklaami eriliik.
# Sponsorlus ja toetuse otsused sõltuvad firmajuhtide isiklikest kontaktidest ja huvialadest.
# Vahel on sponsorlus ja toetamine seotud mõne teise ärieesmärgi saavutamisega, toetused on seotud muude kokkulepetega äris. Toetatud üritus võib olla hea koht, kus teiste otsustajatega kohtuda, ning firma saab näidata end heas valguses.
Kui võrrelda firmade toetuste motivatsioonitegureid Eestis ja välismaal, siis on sarnasused märgatavad (vt tabel 1). EnnekõikeToetusotsuse tegemisel lähtutakse ennekõike ettevõtte maine parandamisest või toodete läbimüügi suurendamisest. Samuti on olulisel kohal firmajuhi isiklikud huvid ja kontaktid. Eestis ei räägita ettevõtte sotsiaalsest vastutusest või kogukondlikest suhetest, vaid rõhutatakse oma töötajate eest hoolitsemist ning firma ja toetatava organisatsiooni ühiseid väärtusi. 1996. aastal märkis 80% suurfirmadest, et tegelevad heategevuse ja sponsorlusega firma reklaamimise eesmärgil, samal ajal hindasid vastajad võimalust oma tooteid heategevuse abil tutvustada üsna madalakskasinaks.<ref>{{Raamatuviide|autor=Voldemar Kolga, Jüri Kruusvall|pealkiri=Eesti firmade heategevuslik potentsiaal|aasta=1996|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Avatud Ühiskonna Instituut, Avatud Eesti Fond|lehekülg=}}</ref>
{| class="wikitable"
|+Tabel 1. Põhjused, miks erafirmad toetavad.
!Teised riigid*
!Eesti
|-
|Firma maine parandamine.
|Toetatud valdkonnadvaldkondade on seotudseotus firmade tegevuse või toodetega.
|-
|Firma toodete ja brändi tutvustamine.
|Firma maine parandamine.
|-
|Poliitiline motivatsioon – hea ärikeskkonna säilitamine.
|Toetamine onkui firma kommunikatsiooni ja turundusstrateegia osa.
|-
|Firmajuhi isiklikud huvid ja eesmärgid.
|Firma töötajate motiveerimine, eneseväärikuse tõstmine.parandamine
|-
|Sotsiaalne vastutus.
|Isiklikud kontaktid või juhtkonna huvid/hobid.
|-
|Maksusoodustused.
|SpondeerimineSpondeerimise ja toetaminetoetamise on seotudseotus ärieesmärgi saavutamisega.
|}
<nowiki>*</nowiki>Kasutatud Ameerika Ühendriikide, Kanada, Iirimaa, Saksamaa, Rootsi, Hollandi ja Argentina andmeid.
== Sponsorlus ja heategevuslik toetamine Eestis ==
Üldine keskkond on viimastel aastatel Eestis paranenud. [[Riik]] on üht-teist teinud, et eraettevõtjad rohkem toetaksid, eraldi on väljaesile toodudtõstetud avalikes huvides tegutsevate organisatsioonide maksusoodustusi. Eesti üldine majandusolukord mõjutab sponsorlust enim. Riik ja eraettevõtted on väikesed ning neil ei ole vahendeid heategevusliku toetamise jaoks. Enamik firmasid reinvesteerivadreinvesteerib kasumi ja kuna see tegevus on maksuvaba, siis ei stimuleeri see ka toetama. Sama kehtib eraisikute kohta: inimestel ei ole veel tekkinud kapitali, mida heategevusse panustada.<ref name=":1" />
Ettevõtete juhid on märkinud, et ühiskond üldiselt ei väärtusta ei sponsorlust ega heategevust. Kritiseeritud on meediat, mis otsib vaid halba ja kajastab skandaale. Tarbijauuringud näitavad, et inimesed ei arvesta ostude tegemisel seda, kas tootjafirma on kunagi kedagi toetanud. Toetuse saajate ja firmade vahel on vähe koostööd ning on märgitud, et kolmanda sektori organisatsioonid ei ole piisavalt tugevad ega oska projekte hästi juhtida.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Anu Kivilo, Kadi Herkül|pealkiri=Kuidas korraldada kultuuri?|aasta=2006|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=30–31}}</ref>
Üldiselt toetatakse organisatsioone otse, mitte läbi fondide kaudu, kuigi firmad on aidanud ka eri fonde. Firma saab otse toetades suuremat tähelepanu ja mõju mainele on tugevam. Fonde kui vahendajaid kasutatakse rohkem üksikisikute toetamisel.
On ka põhjusedpõhjuseid, miks koostööd ei teki või see võib ebaõnnestuda. Hoolimata rohketest koolitustest ei osata projekti paberile panna, ettepanekutega pöördutakse firmade poole liiga hilja, ei mõelda sellele, mida firma toetuse eest vastu saab. EiSamuti ei arvestata ettevõtete suurust, mis tähendab, et pöördutakse kas väikeste firmade poole liiga suurte taotlustega või suurettevõtete poole liialt väikeste ettevõtmistega. Tihti jäetakse toetajad täiesti tähelepanuta, kokkulepped ei kehti. Eestis puudub ka tava koostööd pärast ürituse lõppu analüüsida. Kõik väljatoodud puudused näitavad, et firmad ootavad koostöösuhet, mitte ei soovi pelgalt raha andmistanda. Toetuse saajad ei oska tihti toetuse eest tänada ning paljud [[Firmajuht|firmajuhid]] on öelnud, et ei ootagi seda enam.<ref name=":1" />
== Viited ==
| 