Redaktsioon: 10. jaanuar 2016, kell 10:43 redigeeri Melilac (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 54 055 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 2. jaanuar 2019, kell 02:34 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:2010_09_30_Kretingos_dvaras1.JPG\|pisi\|Kretinga mõisa peahoone.]] '''Kretinga mõis''' (''Kretingos dvaras'') on endine mõis [[Leedu]]s [[Kretinga rajoon]]is [[Kretinga]]s. Kretinga ~~mõisa~~mõisat on esimest korda mainitud XV sajandil. Toona kuulus see [[Žemaitija]] valitsejatele [[Kęsgaila]]dele. Aastast [[1532]] oli tegemist [[riigimõis]]aga. Eravaldusse läks see taas aastal [[1572]], mil mõisa omanikuks sai [[Jan Hieronimowicz Chodkiewicz]]. Aastal [[1621]] läks mõis abielu kaudu [[Sapieha]]de suguvõsa kätte. Aastast [[1745]] kuulus Kretinga [[Massalski]]tele. Aastal [[1795]] läks mõis krahv Potocki valdusse, aga aastal [[1806]] sai mõisa omanikuks [[Platon Zubov]]. Zubovitelt läks mõis aastal [[1874]] [[Tyszkiewicz]]ite valdusse. Mõisakompleksi vanimaks osaks on XVIII sajandi alguses rajatud park. Toona rajati viljapuuaed, pärnaallee ja kastaniallee. XIX sajandi alguses kujundas Platon Zubov pargi [[inglise park\|inglise pargiks]]. [[Pilt:2010 09 30 Kretingos dvaras4.JPG\|pisi\|left\|Kretinga mõisa parki piirav müür.]] Kui mõisa omanikeks said Tyszkiewiczid, siis rajasid nad sinna oma residentsi. Viljapuuaed kujundati ümber, parki lisati palju uusi liike, pärnaallee kujundati tunnelilaadselt ümber. Alleede ristumispaikadesse paigaldati skulptuurid, lisandusid lillepeenrad ja [[rosaarium]]id. Peahoone ette püstitati skulptuuriga [[purskkaev]]. Pargis kasvatati nii [[faasan]]eid kui ka [[harilik viinamäetigu\|viinamäetigusid]]. Parki ehtis kolmest tiigist kaskaad. Idast piiras parki kastaniallee, linnatänavatest eraldas parki maakividest ja tellistest müür. Müürile vaatamata oli park avatud nii Kretinga linna rahvale kui ka talumeestele. 12. rida: Mõisakompleksi kuulus 29 hoonet, tänapäeval on neist säilinud 23, sealhulgas [[vesiveski]], sepikoda, aedniku maja. Peahoone on ~~neoklassitsistlikus~~uusklassitsistlikus stiilis. Seal asusid valge peosaal, roheline saal ja punane muusikasaal, kabinetid, söögisalongid, perekonnaportreedega galerii, kabel maaliga "Neli evangelisti" ja muidki kunstiväärtusi. Paleega oli ühendatud talveaed, kus kasvasid eksootilised taimed. Seal asus tehislik juga, samuti voolas seal oja, kus ujusid [[kuldkala]]d. [[Pilt:2009 10 03 3Kretinga09.JPG\|pisi\|Mõisa vesiveski, mõisavalitseja maja ja jääkelder.]] [[Esimene maailmasõda\|Esimese maailmasõja]] ajal laastas mõisa seal peatunud ~~saksa~~Saksa sõjavägi. Tulekahjus sai kannatada häärber ja hävis talveaed. Pärast sõda asusid Tyszkiewiczid mõisa taastama, ent tööd edenesid aeglaselt, kuna maareform oli mõisa tulubaasi tublisti kärpinud. Töödele aitas kaasa see, et Kazimieras Justinas Tiškevičius avas mõisas vabriku, kus valmistati komme ~~ning~~ja siirupit. Lisaks rentis ta mõisakompleksi kuulunud arvukatest hoonetest osa välja teistele ettevõtjatele. Peahoone varemetes läänetiib tuli siiski lammutada, samuti ka idatiiva lagunenud veranda ~~ning~~ja rõdu. Uuesti laastati mõis aastal [[1940]], mil sinna asus pärast Leedu annekteerimist [[Punaarmee]] väeosa. Hävis talveaed, mille asemele ehitati sõdurite söökla. Samuti rikuti mitmed kunstimälestised. Pärast seda, kui Saksamaa väed olid Kretinga hõivanud, taastas mõisa viimane omanik Aleksander Tyszkiewicz siiski talveaia ja restaureeris mõisa peahoone.

Kretinga mõis: erinevus redaktsioonide vahel