Redaktsioon: 1. jaanuar 2019, kell 22:46 redigeeri 37.157.109.213 (arutelu) Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. jaanuar 2019, kell 22:47 redigeeri eemalda 37.157.109.213 (arutelu) Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Kadakasakslasteks''' on 19.–20. sajandil<ref name="TEA"/> [[eesti keel]]es nimetatud enamasti sünnilt [[eestlased\|eesti päritolu]] [[talupoeg]]i või [[linnaelanik]]ke, kes üritasid käituda ning rääkida [[Kõrgem seisus\|kõrgemaid seisusi]] jäljendades<ref name="Hallik, 2009"/>. Kuna siinsete kõrgemate ja haritud seisuste keeleks oli [[saksa keel]], tekkis [[kadakasakslik keelekasutus]]. Kadakasakslased kuulusid maakäsitööliste ja -haritlaste või mõisateenijate hulka või [[~~Linnaelanik~~Linnaelanikud (~~seisus~~provintsiaalõigus)\|linnaelanike]] vaesematesse kihtidesse. Nad püüdsid järgida kultuurinimese eluviisi, hügieeniharjumusi ja kasutada kultuurkeelt (mis Baltimaades oli saksa keel), hoolimata oma vaesusest. (Hammaste pesemist peeti Eestis kadakasaksluseks veel 1940. aastail<ref>Heiki Pärdi. Eesti argielu. Tänapäev, 2017, lk. 139.</ref>.) Sellepärast neid naeruvääristati nii eesti talupoegade kui kõrgemate seisuste poolt. Neil ei olnud enda kaitseks muud vahendit kui toetuda oma väljamõeldud saksa päritolule. Tavaliselt kolmandas põlvkonnas sulandusid kadakasakslased kõrgematesse ühiskonnakihtidesse ja nad muutusid [[Baltisakslased\|baltisakslasteks]], nende saksa päritolu muutus enesestmõistetavaks. Paralleelselt toimus saksa päritolu maaelanike eestistumine<ref>K. A. Hindrey. Kadakaprobleem? Rahvaleht, 12. veebruar 1940, nr. 36, lk. 2.</ref>.

Kadakasakslased: erinevus redaktsioonide vahel