Tarbekunst: erinevus redaktsioonide vahel

*[[Keraamikakeraamika]]

*[[Klaasikunstklaasikunst]]

*[[Metallehistöömetallehistöö]]

*[[Nahkehistöönahkehistöö]]

*[[Puitehistööpuitehistöö]]

*[[Sepissepis]]

*[[Tarbegraafikatarbegraafika]]

*[[Tekstiilikunsttekstiilikunst]]

*[[Vaibakunstvaibakunst]]

Tarbekunst on vanimaidüks vanemaid kunstiliike, mis hõlmab tarbe- ja dekoratiivesemete kunstilist kujundamist.<ref name="Ene">(1996). Eesti Entsüklopeedia, lk. 274-275. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Eesti.</ref><ref>2006 http://entsyklopeedia.ee/artikkel/tarbekunst1 04.10.2017</ref> Tarbekunst erineb disainist selle poolest, et tarbekunstis on tähtis tööprotsessi käigus valmiva objekti esteetiline välimus, mis tihti lähtub kunstniku enda huvidest ja väljavaadetest. Erinevalt kujutavast kunstist on tarbekunsti esemetel lisaks esteetilisele välimusele ka praktiline funktsioon.<ref ="Oxford">Chilvers, Ian (2004). The Oxford Dictionary of Art. Oxford University Press, Oxford.</ref> Tarbekunsti erialad jagunevad vastavalt materjalidele (tekstiili-, metalli-, naha-, klaasikunst, keraamika ja puitehistöö). Erialad jagunevad omakorda alaliikideks, näiteks metallehistöö hõlmab kullassepa- ja pronksikunsti, sepist jm.<ref name="Ene" />

==Eesti esimesed professionaalsedkutselised tarbekunstnikud==

Soome oli sajandi alguseks valmis professionaalselt koolitama üld- ja tarbekunsti huvilisitarbekunstihuvilisi. Alma Koskel, Juuli Suits ja Vanda Juhansoo – kolm Tartu neidu, kes alustasid 20. sajandi alguses õpinguid põhjanaabrite juures. Nad olid ka tihedalt seotud esimeste süsteemsete naiskäsitööalaste koolide loomise, arendamise ja nendes õpetamisega.