Keskseade: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →Ajalugu: Muutsin sõnade järjekorda. |
PResümee puudub |
||
1. rida:
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:80486dx2-large.jpg|right|thumb|[[Intel]]i [[mikroprotsessor]] 80486DX2 (suurus 12×6,75 mm)
'''Keskseade''' ehk '''töötlusseade''' ehk '''kesktöötlusseade''' ehk '''keskprotsessor''' on [[arvuti]] osa, mis täidab [[arvutiprogramm]]ide juhiseid ning on peamine vahend arvuti ülesannete täitmisel. Keskprotsessor täidab programmi käske etteantud järjekorras, et süsteem saaks täita kõik ettenähtud aritmeetilised, loogilised ja sisend-/väljundoperatsioonid.
==Ülevaade ja tööpõhimõte==
13. rida:
Protsessori töös võib eristada nelja põhitoimingut:
*[[hankimine]]
*[[dekodeerimine]]
*[[teostamine]]
*[[tagastamine]]
==Ajalugu==
[[Pilt:Edvac.jpg|pisi|[[EDVAC]], elektrooniline digitaalarvuti
[[ENIAC]] ja teised sama tüüpi arvutid nõudsid erinevate ülesannete täitmiseks pidevat kaabelduse uuendamist. Seetõttu nimetati neid fikseeritavate programmidega arvutiteks. Et aga protsessoriks nimetatakse
Idee peale sellisest arvutist, millesse on ladustatud programme, tuli juba ENIACi loojatelt [[Presper Eckert]]il ja [[John William Mauchly]]l, kuid
Kuigi von Neumanni peetakse tänu EDVACi väljatöötamisele programmidega ladustatud arvutite loojaks, on siiski juba enne teda selliste ideede peale tuldud ning neid ka rakendatud. Näiteks [[Harvardi ülikool]]is väljatöötatud elektromehaaniline arvuti [[Harvard Mark I]], mis rakendas püsiprogramsuse ideed kasutades [[perfolint]]e. Peamine erinevus von Neumanni disaini ja Harvardi arhitektuuri vahel on see, et viimane eraldab protsessori tegutsemises juhised ja andmed, kui esimene kasutab mõlema jaoks sama mälu. Tänapäevased protsessorid on põhiliselt tehtud von Neumanni idee põhjal, kuid
==Protsessori ehitus==
54. rida:
[[Pilt:Prose.gif]]
Lisaks registritele on ühes protsessoris kindlasti ka osa, mis tegeleb arvutamisega (vt
===Käsudekooder===
120. rida:
===Virtuaalne talitluslaad===
Seda laadi hakkasid toetama [[80386]] protsessorid lisaks Real ja Protected Mode'
===Mittereaalne talitluslaad===
|