Redaktsioon: 4. september 2018, kell 23:04 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 813 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 31. detsember 2018, kell 00:01 redigeeri eemalda Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 74 951 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[File:Hibiscus Brilliant.jpg\|thumb\|~~Rooshibisk~~Rooshibiski õis]] '''Rooshibisk''' (''Hibiscus rosa-sinensis'') ehk '''hibiskus''' ehk '''toakask''' ehk '''hiina roos''' on troopilistelt [[Ida-Aasia]] aladelt pärinev suurde 300-liigilisse ~~hibiskide~~[[hibisk]]ide perekonda [[Kassinaerilised\|kassinaeriliste]] sugukonda kuuluv õitsev taim. Rooshibisk on [[Malaisia]] rahvustaim. Kõige enam on Eestis levinud punane täidisõieline rooshibisk.<ref name=toataimed>Greiner, K. ja Weber, A. “Toataimed. Üle 200 armastatud taime sõnas ja pildis”, Tallinn: Varrak, 2011. Lk 105. ISBN</ref> == Nimi == 7. rida: == Välimus ja iseloomustus == Rooshibisk on laia võraga ja võib looduses kasvada kuni 5 m kõrguseks, kuid toas jääb tema kasv tavaliselt kuni 1,5 m kõrguseks, rooshibisk on üsna kiirekasvuline ja vajab seega kasvamiseks palju ruumi. Rooshibiski õied on suured lehtrikujulised, õite läbimõõt on kuni 15 cm ja taim õitseb rikkalikult peaaegu aastaringi, kuid üksiku õie eluiga on lühike – umbes üks päev, avaneb vara hommikul ning närtsib pärastlõunal <ref> [http://ufdcimages.uflib.ufl.edu/IR/00/00/61/32/00001/MG02000.pdf Ingram, D. L. ja Rabinowitz, L. "Hibiscus in Florida"]. Kasutatud 29.10.2017</ref>. Nende tolmukad ja emakasuue on pikaks toruks kokku kasvanud, aretatud on mitmeid eri sorte ja nende õisi on valget, kollast, roosat, oranži ning punast värvi, nii rippuvate kui ka püstiste õitega, liht- ja täidisõielisi. Lehed on läikivad, lehti esineb munajast kuni südaja kujuni ja enamasti on need hambulise servaga. Lehed on peamiselt tumerohelised, mõned rooshibiskid on ka kirju lehestikuga.<ref name=toataimed /> == Õitsemisaeg == Rooshibisk on toitainetenõudlik taim, õitseb rikkalikult peaaegu aasta ringi, pidades veidi vahet vaid kõige pimedamatel talvekuudel. Toas õitseb juunist-juulist novembrini. Õitsemise eeltingimuseks on valgusküllane kasvukoht, rikkalik kastmine ja tagasilõikamine/kärpimine varakevadel. Kasvuperioodil tuleb kasta rikkalikult, talvel (oktoobrist veebruarini) tagasihoidlikult. Muld ei tohiks läbi kuivada. Aluselt tuleks pärast kastmist liigne vesi ära võtta. Võib piserdada (mitte õisi), eriti kui õiepungad on moodustunud ja taim on keskküttega ruumis, kus õhk on kuivem. Õitsemise ajal ja aktiivsel kasvuperioodil märtsist oktoobrini peaks teda kord nädalas õitsvatele taimedele sobiliku väetiselahusega väetama. Suvekuudel tuleks taime rikkalikult kasta ja piserdada, talvel teha seda mõõdukalt. Taim kipub õitsemise ajal kuivama. Üks rooshibiski õis on ilus ühe päeva. Kasvukoht peab olema valge (talub ka hajusvalgust) ja õhurikas. Talvel võib anda lisavalgust. Suvel vältida keskpäevast päikesevalgust. Kui panna ta aknast kaugele, ei pruugi taim õitsema hakata.<ref> [http://epl.delfi.ee/news/eesti/krusanteem-gerbera-ja-rooshibisk?id=51295683 Laansoo, U. "Krüsanteem, gerbera ja rooshibisk"]. 2011. Kasutatud 28.10.2017</ref> == Paljundamine ja kärpimine == Rooshibiski õigeaegne kärpimine soodustab uute võrsete tekkimist ja seega ka õitsemist. Tagasilõikamist ehk kärpimist vajab rooshibisk sellepärast, et noortel võrsetel tekib rikkalikumalt õiepungi võrreldes vanade puitunud okstega. Sobilik kärpimise aeg on kevadel enne kasvu algust märtsis-aprillis, vahetult peale ümberistutamist, kuid kärpida võib vastavalt vajadusele korduvalt suve jooksul. Liiga sage ja tugev kärpimine ei lase õiepungadel tekkida, sest õied moodustuvad just noorte, üheaastaste võrsete tippudes. Selliselt pügatud taim näeb küll välja kena ja korrektne, kuid ei rõõmusta meid oma kaunite õitega. Mõistagi ei pea hibiski ilmtingimata kärpima, kuid toatingimustes on see siiski tavaliselt vajalik. Kärpimisega saab hibiski võra kujundada tihedamaks ja kompaktsemaks. Pistikute tegemisel tuleb lähtuda sellest, et taime [[võra]] ei saaks rikutud. Pistik ei pea olema väga pikk ega ülearu lühike, sobiliku pistiku pikkuseks on 10–15 cm. Peale pistiku lõikamist on hea lehepinda vähendada, lehti tagurpidi V-tähe kujuliselt lõigates. Muidu aurub lehest liigselt vett ja juurdumine on vaevalisem. Pistikule tekivad juured 2–3 nädala jooksul. Kui juured on 5–7 cm pikkused, istutage oks kergesse mulda. Kohe ei maksa liiga rammusasse mulda õrnade noorte juurtega taime istutada, juured saavad kannatada. Mõne kuu möödudes võib taime suuremasse potti ja rammusamasse mulda ümber istutada. Juurdumise ajal ärge hoidke anumat pistikutega päikese käes, vaid valges otsese päikesekiirguse eest kaitstult. Ruumi temperatuur peaks olema juurdumise ajal 20–25 °C. Pistikud võib juurduma panna ka liiva-turba segusse (1:1). Talviste õiepungade arengupeetuse põhjuseks on pimedus. Lisavalgustage taime. Alates märtsist pole see enam vajalik. Noorte lehtede rullumise põhjus on liiga kuiv toaõhk, ka jahedus või kedriklesta massiline kahjustus. Kui lehed varisevad rohelisena, on põhjuseks liiga jahe ruum.Hämaras toas saab hibiski kasvatada küll, kuid õitsemine on siis tagasihoidlikum. Kastmine sõltub ruumi temperatuurist, kuid üldreegel on, et mida suuremate lehtedega taim ja mida lopsakam, seda suurem veetarve. Parim viis kastmisvajaduse kindlakstegemiseks on sõrmega mulda katsuda, kui pole vilumust taimele peale vaadates kastmisvajadus kindlaks teha.<ref>[http://aiandus.ee/vaata.php?id=428 Laansoo, U. "Rooshibisk". 2006.] Kasutatud 26.10.2017</ref> == Kasvukoht == Rooshibisk kasvab looduses nii troopilistel ja lähistroopilistel aladel kui ka maailma teistes piirkondades, kus on aastaringselt soe.<ref name=flower> [https://www.theflowerexpert.com/content/aboutflowers/tropicalflowers/china-rose The flower expert. "China Rose"]. Kasutatud 29.10.2017. Inglise.</ref>

Rooshibisk: erinevus redaktsioonide vahel