Seitsmeaastane sõda: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Fry1989 (arutelu | kaastöö)
File renamed. (GlobalReplace v0.6.5)
PResümee puudub
37. rida:
[[1757]]. aasta mais asus Venemaa keisririigi sõjavägi [[feldmarssal]] [[Stepan Fjodorovitš Apraksin|Stepan Apraksin]]i juhtimisel vastu Preisi vägedele, eesmärgiga piirata [[Friedrich II (Preisimaa)|Friedrich II]] püüdlusi laiendada Preisimaa kuningriigi piire ning mõjuvõimu Euroopas. Esimesed lahingud Preisimaa kuningriigi ja Venemaa keisririigi vägede vahel toimusid [[Ida-Preisimaa]]l. 24. juunil [[vkj]] 1757 vallutasid Venemaa väed [[Memel]]i linna. Sama aasta 19. augustil purustas Venemaa armee [[Groß-Jägersdorfi lahing]]us Preisi väed, kuid Venemaa sisepoliitika tõttu pealetung Preisimaale peatus. Venemaa keisrinna [[Jelizaveta Petrovna]] (1709–1761) haiguse tõttu ning paleeintriigide tulemusena (keisrikandidaat [[Peeter III]] preisimeelsus) jäi Apraksin äraootavale seisukohale edasise lahingutegevuse suhtes.
 
Jelizaveta Petrovna paranedes anti Apraksin aga kohtu alla, kõrvaldati ülemjuhataja kohalt ning asendati krahv [[William W. Fermor]]iga, kes jätkas sõjategevust. Ta piiras ebaõnnestunult [[Danzig]]it ja [[Kostrzyn]]it sai [[25. august]]il (vkj. 14. augustil) [[Zorndorfi lahing]]us rängalt lüüa poolteist korda väiksemalt Preisi armeelt, mida juhatas [[Friedrich II (Preisimaa)|Friedrich II]]. Ta kaotas oma armeest ligi poole ja pidi taanduma. 11. (22) jaanuaril 1758 vallutasid Venemaa väed [[KöningsbergKaliningrad|Königsbergi]]i, mille tulemusena Ida-Preisimaa läks Venemaa koosseisu. 1758. aastal jätkus sõjategevus Venemaa jaoks eriliste edusammudeta.
 
[[1759]]. aastal alustas Venemaa armee pealetungi [[Odra|Oder]]i liinil. Venemaa vägede uue ülemjuhataja [[Pjotr Semjonovitš Saltõkov|Pjotr Saltõkov]]i juhtimisel lõi 41 000-meheline Venemaa armee 28 000-mehelist Preisi armeed ning purustas selle [[Palzigi lahing]]us ja vallutas [[Frankfurt Oderi ääres|Oderi-äärse Frankfurdi]].